Albaania: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib riigist Euroopas; ajaloolise piirkonna kohta Kaukaasias vaata artiklit [[Albaania (Aserbaidžaan)]].}}
{{ajakohasta}}
{{allikad}}
35. rida:
|märkused =
}}
'''Albaania Vabariik''' (''Republika e Shqipërisë'')
▲'''Albaania Vabariik''' (''Republika e Shqipërisë'') paikneb [[Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lääneosas. Riik piirneb idas [[Kreeka]] (282 km) ja [[Makedoonia]]ga (151 km), idas ja põhjas [[Kosovo]] (114 km) ning põhjas [[Montenegro]]ga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Lääne poole jääb [[Aadria meri]] ja edela poole [[Joonia meri]]. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 [[meremiil]]i.
Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja strateegiliselt tähtsa [[Otranto väin]]aga, mis
[[Pilt:Albaania kaart.png|pisi|Albaania kaart]]
==Nimi==
Albaania nimi on tuletatud [[illüürlased|illüüria]] hõimu
== Suurus ja piirid==
Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. kohal. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunas umbes 145 km.▼
Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil [[London]]is [[1912]]–[[1913]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal okupeerisid Albaania
▲Albaania pindala on 28 748 km² (27 398 km² maad, 1350 km² (4,7%) vett). Albaania on maailma riikide seas pindalalt 139. Albaania maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 340 km ja maksimaalne laius ida-lääne suunas umbes 145 km.
▲Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil [[London]]is [[1912]]–[[1913]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal okupeerisid Albaania, Itaalia, Serbia, Kreeka ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väed, kuid võitjariigid kinnitasid [[1921]] uuesti enam-vähem 1913. aasta piire. Algne põhimõte oli määrata piirid vastavalt [[albaanlased|albaania]] rahva ja naaberrahvaste huvidele. Põhja- ja idapiir pidid, nii palju kui võimalik, eraldama albaanlased [[serblased|serblastest]] ja [[montenegrolased|montenegrolastest]]; kagupiir pidi eraldama albaanlased ja [[kreeklased]]. Väärtuslik Lääne-Makedoonia järvede piirkond tuli jaotada vastavalt seal elavale kolmele rahvale Albaania, Kreeka ja [[Jugoslaavia]] vahel. Kui ei olnud teisi kompromissi nõudvaid tegureid, valiti piirid nii, et rahvad oleksid kõige paremini eraldatud, kasutades looduslikke piire.
Võeti arvesse kohalikku majandusliku olukorda, et mitte näiteks lõigata ära küla oma karjamaadest ja turgudest. Poliitiline surve lähtus jõudude tasakaalu kaalutlustest, mitte majanduslikest huvidest.
55. rida ⟶ 53. rida:
Järvede piirkonna jagamine kolme riigi vahel nõudis, et igal riigil oleks osa järveäärsetest madalmikest. See jaotus mõjutas ka piire põhja ja lõuna pool. Piir, mis kulgeb üldiselt järvedest põhja poole, kuigi järgib idapoolsete mägismaade mäeahelikke, jääb veelahkmest 16–32 km lääne poole. Et Londoni konverentsi läbirääkijad kaldusid kasutama Albaania riigi piiride määramisel [[veelahe]]t, siis jäi suur osa albaanlastest Kosovos Serbia territooriumile.
Albaania
===Ajavöönd===
67. rida ⟶ 65. rida:
Kõige mägisem on Põhja-Albaania, mida katavad [[Põhja-Albaania Alpid]], mis on osa [[Dinaari mäed|Dinaari mägedest]]. Kõrgeim tipp on [[Jezercë]] (2692 m). Piirkond on väga metsane ja hõredalt asustatud. Elanikud tegelevad [[metsandus]]e ja [[karjakasvatus]]ega.
Kesk-Albaania mäed [[Drin]]i jõest kuni [[Devoll]]i jõe [[keskjooks]]uni ja [[Osum]]i jõe alamjooksuni on tihedamalt asustatud ning on
Lõuna-Albaanias on kirde–edelasuunalised mäeahelikud, mis koosnevad [[lubjakivi]]st. Nende vahel on laiad orud. Erinevalt põhjapoolsetest mägedest on
Ainult rannikul on väikesed tasandikud (umbes veerand Albaania pindalast). Seal elab umbes pool Albaania elanikest. Looduslikke sadamaid on vähe. Tasandikud on enamasti liivased. Liiva sidumiseks on istutatud palju männimetsa. Aadria mere rannikul on suurepärased rannad ja ka muu maastik.
76. rida ⟶ 74. rida:
===Geoloogia===
[[Pilt:ALB-KU.png|
Albaania on mägine maa ning moodustab ühenduse helleniidide (lõunas) ja dinariidide (põhjas) [[orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] vahel. Albaania jagatakse idast läände järgmisteks [[tektooniline üksus|tektoonilisteks üksusteks]]: [[Korabi vöönd]], [[Mirdita vöönd]], [[Krasta vöönd]], [[Cukali vöönd]], [[Albaania Alpid]], [[Kruja vöönd]], [[Joonia vöönd]] ja [[Sazani vöönd]].
82. rida ⟶ 80. rida:
Albaania on [[geoloogiline struktuur|struktuurselt]] keeruka geoloogilise ehitusega. [[Mäeteke]] on seotud [[hertsüünia orogenees|hertsüünia]] ja [[alpi orogenees]]iga.
Vanemad [[Paleosoikum]]i
[[Triias]]e olulisemaks sündmuseks
====Maavarad====
Albaania on
Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on [[ultraaluseline kivim|ultraaluselistes]] ofioliitsetes kivimites sisalduv [[kromiit]] (Fe, Mg)Cr<sub>2</sub>O<sub>4</sub>. [[1980. aastad|1980. aastail]] toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni [[kroom]]i aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja [[aluseline kivim|aluselistes]] kivimeis ka [[nikkel|niklit]], [[titaan]]i ja [[plaatina rühm]]a metalle.
107. rida ⟶ 105. rida:
Sisemaal on [[lähistroopiline mandriline kliima]]. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda −26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks [[Peshkop]]is on keskmine õhutemperatuur juulis 23 °C ja jaanuaris −1 °C.
Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. [[Keskmine aastane sademete hulk]] on [[Põhja-Albaania Alpid]]es üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb
Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8 °C ja jaanuaris 6,7 °C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm.
122. rida ⟶ 120. rida:
===Taimestik===
Suur osa Albaaniast oli kunagi [[mets]]ane. Sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Paljudes kohtades on vaid põõsad ja [[võsa]]. Umbes 48% Albaaniast on kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu [[
Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, näiteks [[harilik loorberipuu|loorberipuu]] ja [[mürt]]. Lõunarannikul kasvatatakse [[tsitrus
===Loomastik===
155. rida ⟶ 153. rida:
[[1946]]–[[1990]] oli võim täielikult [[Albaania Tööpartei]] käes. Partei tegi kõik otsused sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja usulistes küsimustes.
Pärast sotsialismi kokkuvarisemist mujal Euroopas tühistati [[1976]]. aasta põhiseadus ning võeti [[1991]]. aastal vastu üleminekupõhiseadus, mis võimaldas [[mitmeparteisüsteem]]i ja nägi ette presidentaalse vabariigi. Uue põhiseaduse projekt lükati [[1994]]. aasta referendumil tagasi. Praegu kehtib uus põhiseadus, mis võeti vastu referendumil [[28. november|28. novembril]] [[1998]] (opositsiooniline [[Albaania Demokraatlik Partei|Demokraatlik Partei]] boikoteeris referendumit).
Kõrgeim seadusandlik organ on ühekojaline 140-liikmeline Rahvakogu (''Kuvendi Popullor''). See valitakse iga nelja aasta tagant. Valimisõigus saadakse 18-aastaselt. Parlament valib iga
===Albaania Vabariigi presidendid===
189. rida ⟶ 187. rida:
Albaania [[riigihümn]] on "[[Hymni i Flamurit]]".
Interneti [[
Albaania [[Maakood (telefon)|kood]]
Autode tunnus on AL.
275. rida ⟶ 273. rida:
==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Albaania rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel 2 831 741. Varasematel hinnangutel oli rahvaarv 3 582 205 (hinnang, juuli [[2003]]), [[ÜRO]] andmetel 3,2 miljonit (2003). Rahvaarv on väheneud emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Maailma riikide seas on Albaania rahvaarvult 140. kohal. Rahvastiku tihedus on 98,5 inimest ruutkilomeetri kohta ([[2011]]). Albaania on Euroopas rahvaarvult 32. ja rahvastiku tiheduselt 18. kohal. [[2025]]. aasta rahvaarvuks prognoositakse 3,8 miljonit.
Aastatel 1945–1990 Albaania rahvaarv peaaegu kolmekordistus, kuid väheneva [[sündimus]]e ja kasvava väljarände tõttu [[1990. aastad|1990. aastatel]] rahvaarvu kasv aeglustus. [[2000]] oli rahvaarv 3 544 841. Albaania rahvastik on väga noor (keskmine vanus 28 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 6,3%. Alla 15-aastaste osakaal on 30%. Sotsialismiajal oli ränne maalt linna seadustega piiratud. Need seadused tühistati [[1994]], kuid [[linnastumine]] algas
[[Loomulik iive]] on 2,2% (Euroopa suurim). Naise kohta on 2,1 sündi. Iive on 0,63%. Mehi on 51%, naisi 49%. [[Keskmine eluiga]] on 73,5 aastat, naistel 77 ja meestel 70 või 71 aastat. Laste [[suremus]] on 4,3%.
===[[Albaania linnad]]===
===Rahvad===
Pärast Balkani sõda 1913. aastal jäi uute piiride järgi üle 40% [[albaanlased|albaanlasi]] Kosovosse. Seetõttu elab praegu rohkem albaanlasi teistes riikides kui Albaanias. Albaania ja Kosovo albaanlased peavad end üheks rahvaks. Albaanlased jagunevad hõimudesse. Türgi valitsuse ajal oli albaanlaste elulaad, riietus, arhitektuur ja kunst türgipärased, eriti moslemitel. Kahekümnenda sajandi lõpus on elulaad muutunud euroopalikumaks. Albaanlaste osakaal on ametlikel andmetel 95%.
Suurim vähemusrahvus on [[kreeklased]], kes elavad suuremalt jaolt Lõuna-Albaanias Kreeka piiri lähedal. Ametlikult loetakse [[Albaania kreeklased|Albaania kreeklaste]] arvuks 59 000, kuid kreeklased ise hindavad
Albaanias on ka palju [[mustlased|mustlasi]] (''Sinti''). Nende täpne arv pole teada, kuid neid arvatakse olevat 10% rahvaarvust. Vähemusrahvus on ka [[aromaanid]]. Nende arv on 50 000 – 100 000. [[Serblased|Serblasi]] oli 1994. aastal 1000–3000. On ka [[bulgaarlased|bulgaarlasi]]. Albaanias elavad segaabieludes ka üksikud [[juudid]]
Albaanlased kõnelevad [[albaania keel]]t. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli albaaniakeelne kooliõpetus Türgi võimude
Umbes 2 miljonit albaanlast elab endises Jugoslaavias (90% Kosovo elanikest on albaanlased), 400 000 Makedoonias ja 600 000 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].
===Religioon===
Rooma ajal Albaania [[
[[1930. aastad|1930. aastatel]] oli moslemeid 70% ([[sunniidid|sunniite]] ja palju [[Bektashi]] moslemeid). [[Õigeusk|Õigeusulisi]] kristlasi oli 20%, [[katoliiklus|katoliiklasi]] 10%.
Kommunistlik juht [[Enver Hoxha]] keelas [[1967]]. aastal kõik religioonid ja kuulutas Albaania maailma esimeseks ateistlikuks riigiks. Konstitutsiooni järgi oli Albaania "ilmalik riik". Kõik kirikud ja mošeed suleti, lammutati või muudeti kinodeks, kontserdisaalideks, spordihallideks või ladudeks. Välismaa vaimulikud saadeti maalt välja või vangistati, kohalikud vaimulikud arreteeriti, saadeti sunnitööle või
Usklik olemine oli kriminaalkuritegu. Söögilaua õnnistamise eest võis saada 7 aastat vabadusekaotust. Ametnik võis tulla ja küsida 6–8-aastaste laste käest, kes tunneb [[ristimärk]]i, ning jaatava vastuse korral vanemad represseeriti.{{lisa viide}}
Aastast [[1990]] on Albaanias usuvabadus. Sellest ajast saadik on ilmunud palju usulahke.
313. rida ⟶ 311. rida:
==Majandus==
Albaania majandus on üks vaesemaid Euroopas.
Riigi suurimad majanduslikud probleemid on
Albaania saab finantsabi välismaalt, eriti Kreekast ja Itaaliast.
Albaania
Keskmine aastasissetulek on [[Maailmapank|Maailmapanga]] andmetel 1340 [[USA dollar]]it.
===Põllumajandus===
Albaanlased on traditsiooniliselt olnud karjakasvatajad, kes viisid oma [[lammas|lamba]]- ja [[kodukits|kits]]ekarjad suveks mägikarjamaadele. Karjakasvatus on ka praegu tähtis, kuid 2/3 põllumajandustoodangust tuleb põlluviljadest. Peamine teravili on [[nisu]],
===Maavarad===
337. rida ⟶ 335. rida:
===Tööstus===
Tööstuse, eriti nafta- ja keemiatööstuse arendamisele pööratakse Albaanias suurt tähelepanu. [[Elbasan]]is avati [[1976]]. aastal väike raua- ja [[teras]]etehas. On ka väikesi [[keemiatehas]]eid. Tiranas ja [[Berat]]is on suured [[tekstiil]]ikombinaadid.
===Transport===
Esimene [[raudtee]] ehitati 1948. See ühendas Tiranat [[Durrës]]e ja Elbasaniga. Raudteede kogupikkus on 447 km. Algselt ehitati raudtee rahvusvahelise raudtee jätkuna Montenegrost [[Han i Hotit]]i kaudu.
Maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega on 39%.
1000 elaniku kohta
Peamised sadamad on Durrës, [[Vlorë]], [[Shëngjin]] ja [[Sarandë]]. Siselaevaliinide kogupikkus on 43 km.
Tiranas on rahvusvaheline lennujaam ([[Tirana lennujaam]]). Lennukompaniid on [[Albanian Airline]] ja [[Ada Air]].
===Side===
[[Telefon]]ivõrk on piiratud. [[Raadio]] on laialt levinud. [[Televisioon]]
1000 elaniku kohta on 243 raadiot, 123 telerit, 49,7 telefoniühendust, 88,2 [[mobiiltelefon]]i ja 7,6 [[personaalarvuti]]t.
371. rida ⟶ 369. rida:
==Haridus==
Tiranas on riiklik ülikool ([[Tirana Ülikool]]). Ülikool on ka [[Shkodër]]is.
==Kultuur==
393. rida ⟶ 391. rida:
Asukoha tõttu Aadria mere rannikul on Albaania pikka aega olnud vallutuste sillapeaks.
Albaania kuulus alates [[4. sajand]]i lõpust Ida-Rooma keisririigi ([[Bütsants]]i) alla. Vallutajatena käisid Albaaniast üle [[läänegoodid]], [[hunnid]] ja [[bulgaarid]]. [[Albaanlased|Albaanlasi]] mainiti esmakordselt [[1078]]. [[1085]] toimus [[normann]]ide vallutus. [[1282]] vallutas ranniku [[Anjou]] krahv Charles. [[1345]]. aasta paiku oli Albaania mitu aastat [[Serbia]] ülemvõimu all.
[[Savra]] lahinguga [[18. september|18. septembril]] [[1385]] algas [[Türgi]] ülemvõim. [[Skanderbeg]]i ülestõus türklaste vastu kestis [[1443]]–[[1468]]. [[1444]] moodustati [[Lezhë liiga]]. Skanderbeg suri [[17. jaanuar]]il 1468. [[1478]] liideti Albaania Türgi impeeriumiga. Alates [[1501]] oli kogu Albaania Türgi võimu all. Paljud albaanlased põgenesid Itaaliasse, teised võtsid vastu [[islam]]i.
402. rida ⟶ 399. rida:
[[1788]]–[[1822]] valitses Ali Paša Tepelena [[Ipiros]]t, allumata [[Konstantinoopol]]i kontrollile. Alates [[1830]] toimus ''Rilindja'' (rahvuslik ärkamine). [[10. juuni]]l [[1878]] moodustati [[Prizreni liiga]], mis esindas albaanlaste huve [[Berliini kongress]]il, mis Balkani poolsaarel piirid ümber korraldas. [[1899]]/[[1900]] moodustati Pejë liiga. [[1912]] toimus [[Esimene Balkani sõda]] Türgi vastu.
[[28. november|28. novembril]] 1912 kuulutati [[Vlorë]]s välja Albaania iseseisvus. [[31. juuli]]l 1913 otsustas [[Londoni konverents]] teha Albaaniast iseseisva vürstiriigi. Suurriigid määrasid Albaania piirid
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] okupeerisid
[[28. jaanuar|28.]]-[[31. jaanuar]]il toimus Albaania jagamise plaanide vastane Lushnjë kongress. Moodustati valitsus ja [[Tirana]] nimetati pealinnaks. Juunis [[1920]] aeti Itaalia väed Vlorëst välja. [[17. detsember|17. detsembril]] võeti Albaania vastu [[Rahvasteliit]]u.
Sõdadevaheline aeg algas valitsuste kiire vaheldumise, riigipöörete ja võõrvägede sissemarssimistega. Lõpuks tuli võimule [[Ahmed Zogu]], kes [[31. jaanuar]]il [[1925]] sai presidendiks. Majanduslikult sattus Albaania tugevasse sõltuvusse Itaaliast. [[1. september|1. septembril]] [[1928]] sai Zogu albaanlaste kuningaks. [[27. aprill]]il [[1938]] abiellus ta ungari krahvinna [[Geraldine Apponyi]]ga. [[7. aprill|7.]] ja [[8. aprill]]il [[1939]] okupeeris Itaalia Albaania praktiliselt vastupanuta. Zogu
Pärast okupatsiooni haaras võimu peamiselt kommunistidest koosnev vastupanuliikumine, mida juhtis [[Enver Hoxha]].
418. rida ⟶ 415. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal võitlesid Albaania kommunistid ja natsionalistid nii teineteisega kui ka Itaalia ja Saksa okupatsioonivägedega. [[Jugoslaavia]] ning liitlasvägede abiga saavutasid kommunistid võidu.
Pärast sõda sai kommunismist järgmiseks 45 aastaks valitsev ideoloogia. Kommunistide juhid Enver Hoxha ja [[Mehmet Shehu]] likvideerisid oma rivaalid partei sees ning
Kui Hoxha [[1985]] suri, võimule tuli [[Ramiz Alia]] ja sotsialistlikud režiimid kogu piirkonnas langesid, toimusid Albaaniaski ulatuslikud muutused. Albaania valitsus hakkas olude parandamiseks sõlmima sidemeid Läänega. Algasid demokraatlikud reformid, mis viisid mitmeparteiliste valimisteni [[1991]]. Vastavalt 1991. aasta ajutisele põhiseadusele kiitsid albaanlased [[1998]] heaks konstitutsiooni, mis seadis sisse õigusel põhineva demokraatliku valitsemissüsteemi ning tagas põhilised inimõigused. Kuigi Albaania on kiiresti liikunud demokraatia ja õigusriigi suunas, on valimiseeskirjades veel tõsiseid puudusi.
==Vaata ka==
| |||