Redaktsioon: 18. veebruar 2016, kell 10:13 redigeeri Eurodyne (arutelu \| kaastöö) 56 muudatust P Reverted 1 edit by 84.50.216.133 (talk) to last revision by Pietade. (TW) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. veebruar 2016, kell 10:14 redigeeri eemalda 84.50.216.133 (arutelu) →‎Seisund ja kaitse Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2009}} {{Taksonitabel ▼ \| nimi = Metsis▼ \| värvus = linnud▼ \| seisund = LC▼ \| seisundi_süsteem = IUCN3.1▼ \| seisundi_ref = ▼ \| pilt = Tetrao urogallus Richard Bartz.jpg▼ \| pildi_seletus =▼ \| pildi_laius = 250px▼ \| riik = [[Loomad]] ''Animalia''▼ \| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''▼ \| klass = [[Linnud]] ''Aves''▼ \| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes''▼ \| sugukond = [[Metsislased]] ''Tetraonidae''▼ \| perekond = ''[[Tetrao]]''▼ \| liik = '''Metsis''' ▼ \| binaarne = ''Tetrao urogallus''▼ \| binaarse_autor = [[Carl von Linné\|L.]], 1758▼ \| levikukaart = ▼ \| levikukaardi_seletus = ▼ \| sünonüümid = ▼ }}▼ '''Metsis''' ehk '''mõtus''' (''Tetrao urogallus'') on [[Euroopa]] suurim [[kanalised\|kanaline]]. == Süstemaatikaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaassssssssssssdaddaadssadas == ~~== Süstemaatika ==~~ Liiki kirjeldas esimesena [[Carl von Linné]] oma ''Systema Naturae'' 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all. Metsise lähisugulaseks on [[kivimetsis]] (''Tetrao parvirostris'', ka ''Tetrao urogalloides''), kelle eluala on [[Siber]]is, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. === Alamliigid === [[Pilt:Metsis.jpg\|pisi\|left\|Metsis Eestis]]▼ Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on tendentsiks valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestikus veelgi rohkem. [[Eesti]] alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid: kesk-euroopa alamliigi (''Tetrao urogallus major'') laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning kesk-vene alamliigil (''Tetrao urogallus pleskei'') kaheosaline (naksutamine, "ihumine"). Seetõttu võib meil kuulda mõlemaid lauluvorme, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemaid alamliike võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik.<ref name="EL 97">Ene Viht: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/metsis.html "Metsistele ei jätku vanu männikuid"] [[Eesti Loodus]], mai 1997</ref> 36. rida ⟶ 15. rida: Metsise isaslindude [[sulestik]] on peamiselt läikivmust ning neil on suur [[saba]], mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb. ▲[[Pilt:Metsis.jpg\|pisi\|left\|Metsis Eestis]] ==Levik ja elupaik== [[Pilt:Grand Tétras MHNT.jpg\|thumb \|Metsise alamliigi (''Tetrao urogallus urogallus'') munad]]▼ Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis levinud kogu mandriosas sobivates elupaikades. 44. rida ⟶ 22. rida: ==Käitumine ja ökoloogia== ▲[[Pilt:Grand Tétras MHNT.jpg\|thumb \|Metsise alamliigi (''Tetrao urogallus urogallus'') munad]] ===Paljunemine=== Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed. Metsiste pulmamängud kestavad tavaliselt märtsi keskpaigast mai alguseni. Hilisõhtul lendavad vanad kuked valju tiivaplagina saatel mängupaika ja jäävad sobivatele puudele ööbima. Nooremad metsisekuked võitlevad oma territooriumi mänguplatsil tavaliselt välja alles kolmandaks eluaastaks ning võivad seni õnne proovida erinevates mängukohtades. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused. 61. rida ⟶ 38. rida: [[Pilt:Grand Tétra MHNT.jpg\|thumb\|Metsise skelett muuseumieksponaadina]] Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langustendents jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939–1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena umbes 2000–3000 isendi piires.<ref name="EL 97" /> Metsis on Eestis [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis\|II kategooria looduskaitse all olev liik]]. Metsise kaitseks on moodustatud rohkesti [[püsielupaik]]u.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=839167]</ref> 70. rida ⟶ 47. rida: == Välislingid== {{Commons\|Tetrao urogallus}} ▲{{Taksonitabel ▲\| nimi = Metsis ▲\| värvus = linnud ▲\| seisund = LC ▲\| seisundi_süsteem = IUCN3.1 ▲\| seisundi_ref = ▲\| pilt = Tetrao urogallus Richard Bartz.jpg ▲\| pildi_seletus = ▲\| pildi_laius = 250px ▲\| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' ▲\| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' ▲\| klass = [[Linnud]] ''Aves'' ▲\| selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' ▲\| sugukond = [[Metsislased]] ''Tetraonidae'' ▲\| perekond = ''[[Tetrao]]'' ▲\| liik = '''Metsis''' ▲\| binaarne = ''Tetrao urogallus'' ▲\| binaarse_autor = [[Carl von Linné\|L.]], 1758 ▲\| levikukaart = ▲\| levikukaardi_seletus = ▲\| sünonüümid = ▲}} * [[Ene Viht]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9705/metsis.html "Metsistele ei jätku vanu männikuid"] [[Eesti Loodus]], mai 1997 * Ene Viht: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1411 "METSIS on ohus, hoidkem ta kodu"] Eesti Loodus, märts 2006

Metsis: erinevus redaktsioonide vahel