Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene konflikt ordu ning Novgorodi ja Pihkva vahel võis tekkida [[1212]]. aastal, mil pihkvalased ajasid ära oma saksasõbraliku vürsti [[Vladimir Mstislavitš]]i. Sellega võib seotud olla samal aastal Novgorodi vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i poolt Eestimaale korraldatud sõjakäik. See lõppes küll harjulaste [[Varbola linnus]]e piiramisega, aga kuna [[Henriku Liivimaa kroonika]] kohaselt algatati see reaktsioonina Riia piiskopi ja ordu sõjaretkele Järvamaale ning Harjusse suunduti pärast seda, kui sakslasi eest ei leitud, siis on võimalikuks peetud, et algselt oli kavas piiskopi ja ordu väe ründamine. Mstislavi retkega on mõnikord samastatud Vene kroonikates kirjeldatud sõjakäiku, kus osalesid lisaks novgorodlastele ka Pihkvas pärast Vladimirit võimule saanud vürst [[Vsevolod Mstislavitš]] ja [[Toropetsi vürst]] [[David Mstislavitš]]. Vene kroonikad mainivad Varbola piiramist ja mereni välja tungimist.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 8, kommentaar 41, lk 128–129</ref><ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 89</ref><ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk XV, kommentaar 48</ref>

 

 

[[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale, pidasid [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] lähistel piiskopi ja ordu vägedega lahingu ning piirasid edutult [[Cēsis|Võnnu]] [[Võnnu muinaslinnus|linnust]], mida [[võndlased|võndlaste]] kõrval kaitsesid ka orduväed.<ref>Vahtre, lk 131–133</ref>