Ava peamenüü

Muudatused

Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.
 
EnamuseEnamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]], [[Vendi linnad]] (piirkond endiste [[vendid]]e asualadel – [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini, linnad: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos keskuse [[Lübeck]]i kui oma esindajaga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, koos 22 linnaga, keskusega [[Köln]]is; 13 linna, keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
 
Hansapäev – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.