Samblikud: erinevus redaktsioonide vahel

Samblike kasutamine ravimitena on teada juba ajast ligikaudu 1700–1800 a eKr. Kasutatud on näiteks nahahaiguste raviks, kopsu ja hingamisteede haiguste raviks (''Lobaria pulmonaria'', h. kopsusamblik). Samuti [[kollatõbi|kollatõve]] ravimina (''Xanthoria parietina'', h. korpsamblik). Samblikke on kasutatud ka [[marutõbi|marutõve]] ning juuste hõrenemise vastu.<ref name="kaheksas"> S. Malhotra, R. Subban, A. Singh: Lichens- Role in Traditional Medicine and Drug Discovery. The Internet Journal of Alternative Medicine. 2008 Volume 5 [http://archive.is/pubispub.com/journal/the-internet-journal-of-alternative-medicine/volume-5-number-2/lichens-role-in-traditional-medicine-and-drug-discovery.html#sthash.KRKImnQH.dpbs]</ref> Keskaegsete arstide väljakirjutatud droogide hulka kuulusid sageli samblikud. Samblike kasutamisel on tugev seos [[rahvameditsiin]]iga. Paljud samblikuliigid (mõnede hinnangute põhjal isegi kuni pooled <ref name="kaheksas" />) sisaldavad antibiootilisi aineid, seega on samblike ravimitena kasutamine üsnagi põhjendatud. Antibiootilistest ainetest võib esile tuua usiinhappe, mis on tõestatud olevat grampositiivsete bakterite kasvu pärssivat toimet.<ref name="kaheksas" /> Eesti rahvameditsiinis tõhusa külmetusravimina tuntud põdrasammal ei olegi tegelikult [[samblad|sammal]], vaid hoopis samblik – [[islandi käokõrv]] (''Cetraria islandica''), mis sisaldab samblikuainetena fumaarprototsetraar- ja lihesteriinhapet. Islandi käokõrva ekstraktist toodetakse ka meil apteegis müüdavaid preparaate Islamoos ja Islamint.