Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Pärisorjus''' ehk '''pärisorjuslik sõltuvus''' on [[isik]]u kui pärisorja [[feodalism|feodaalse]] sõltuvuse raskeim aste.
{{keeletoimeta|kuup=märts 2007}}
 
'''Pärisorjus'''Pärisorjust ehk '''pärisorjuslik sõltuvus''' oniseloomustava [[isikfeodaal]]u kui pärisorjaide [[feodalism|feodaalsepolitsei]]- sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustabja [[feodaalkohtuvõim]]ide politsei- ja kohtuvõim, [[talupoeg]]adest pärisorjade [[sunnismaisus]] ja [[teoorjus]], nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami[[andam]]i nõudmine [[abielu|abiellumise]] puhul ja [[surnud käe õigus]]. Mõnes riigis praktiseeriti [[esimese öö õigus]]t.
 
Sõna ise on [[eesti keeleskeel]]es tänapäeva keelekasutusega võrreldes mõnevõrra eksitav, sest tuleneb omaaegsetest tähendustest "orjus" (siin – töö, teenimine) ja "päris" (siin – omand, vrd. vastandus"pärand", "päris ja priipärimine").
 
== Pärisorjus Euroopas ==
 
Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal peale orjandusliku korra üleminekut feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud [[ori|orjad]] ([[servid]]) muutusid feodalismi ajal esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil [[Prantsusmaa]]l, 8.–11. sajandil [[Saksamaa]]l ja 10.–11. sajandil [[Inglismaa]]l. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–13. sajandil rahvastiku enamuse.
Euroopas tekkis pärisorjus [[varakeskaeg|varakeskajal]] [[orjanduslik kord|orjandusliku korra]] üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud [[ori|orjad]] ([[servid]]) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il [[Prantsusmaa]]l, 8.–[[11. sajand]]il [[Saksamaa]]l ja 10.[11. sajandil [[Inglismaa]]l. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–[[13. sajand]]il rahvastiku enamuse.
 
Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk [[meheraha]], mida maksti omanikule.
 
Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada peret[[perekond]]a. Pärisorjal oli õigus omada [[vallasvara]].
 
[[Saksamaa]] idapoolsetes osadesidaosas tugevnes pärisorjus eriti 16.–18–[[18. sajandilsajand]]il, kui kasvas [[teravili|vilja]] tarbimine, mille tagajärjel suurendati teorenti[[teorent]]i.
 
Kuigi Lääne-Euroopas algas pärisorjusest vabaksostmine juba 13. sajandil, oli näiteks Prantsusmaal veel [[1789]]. aastal 7% talupoegi pärisorjad. Pärisorjus kaotati enamikus riikides ajavahemikul 1721–1820.[[1721]]–[[1820]], [[Rumeenia]]s [[1864]]. aastal.
 
[[Soome]]s, [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s ei ole pärisorjust olnud.
== Pärisorjus Eestis ==
===Muinasaeg===
 
[[Tartu ülikool]]i juubeliaktusel 29. novembril 1981 peetud kõnes ütles [[Edgar V. Saks]]:
[[Tartu ülikool]]i juubeliaktusel 29. novembril 1982 peetud kõnes ütles [[Edgar V. Saks]]:
 
"On vastuvaidlematu fakt, et n.n. maatamehed juba Eesti ajaloo algusest peale põlvenesid sõjavangidest ja nende järeltulijaist, n.n. “Glebae ad scripti”, s.o. Eesti taludes sulastena töötavaist pärisorjadest.
 
Pärisorjus aga Saaremaal[[Saaremaa]]l kestis edasi, ilmselt mujalt sisseveetavate orjade osas. On kaugelt õigem eestlasi nimetada orjapidajaiks orjade asemel. Eesti taluperemees võis oma orja müüa või maha lüüa! Kõige olulisem järeldus sellest on, et pärisorjad Eestis polnud eestlased. Seda rõhutas Saaremaa ajaloo uurija pastor Körber juba möödunud sajandil, märkides, et “orjad Eestis olid väike osa rahvast ja pealegi ei kuulunud põlisrahva, eestlaste hulka”. Olid teistest rahvastest sõjavangid, ka naised ja lapsed, keda sõjakäikudel toodi sõjasaagina kaasa.<ref>[["Sinu Eest Isamaa]]", 1982, nr. 15.</ref>."
 
===Taani ja Liivimaa ordu aeg===
Eestis hakkas pärisorjus tekkima alates 13. sajandist, kui peale vallutamist andsid [[maahärra]]d oma [[vasall]]idele [[kodukariõigus]]e ja [[1315]]. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal.
 
Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. sajandil, kui pärast vallutamist andsid [[maahärra]]d oma [[vasall]]idele [[kodukariõigus]]e ja [[1315]]. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Virumaa]]l.
14. sajandil tekkisid [[sunnismaisus]]e ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. [[1458]]. aastast on säilinud selline kokkuleppe [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Moodustati [[Adrakohus|Adrakohtu]] ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud.
 
[[14. sajand]]il tekkisid [[sunnismaisus]]e ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. [[15. sajand]]i esimesel poolel hakati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. [[1458]]. aastast on säilinud selline kokkuleppe [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Moodustati [[Adrakohus|adrakohtu]] ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud.
15. sajandil sai alguse ka talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus [[vallasvara]]le, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks.
 
15. sajandil sai alguse talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid [[16. sajand]]i algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks.
 
===Rootsi aeg===
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] ja [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel läksid Eesti alad Rootsi riigile.
[[1671]]. aastal anti välja [[maapolitseikorraldus]]e seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi.
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ja [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. [[1671]]. aastal anti välja [[maapolitseikorraldus]]e seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi.
Seoses Rootsi valitsemise ajal toimunud [[mõisate reduktsioon]]iga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus likvideeriti eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis sunnismaisus ja seotus mõisaga. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik reduktseerinud 5/6 maadest Liivi- ja 1/2 Eestimaal<ref>[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal], Kleio, 16 (1996) </ref>.
 
Seoses [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimunud [[mõisate reduktsioon]]iga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale [[kroonumõis]]ate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus likvideeriti eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilisid sunnismaisus ja seotus mõisaga. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik reduktseerinud 5/6 maast Liivimaal ja 1/2 maast Eestimaal<ref>[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal], Kleio, 16 (1996) </ref>.
Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691. ja Eestimaal 1696. aastal. Reglementide alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale, kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.
 
Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal [[1691]]. ja Eestimaal [[1696]]. aastal. Nende alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.
 
Tegelikkuses ei jõudnud rootslaste alustatud reformid juurduda, kuna [[Põhjasõda|Põhjasõjaga]] läks Eesti ala Venemaa valdusse ja pärisorjus taastati kõikjal.
 
{{Vaata|Rootsi aeg}}
===Venemaa keisririigi aeg===
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel Venemaa keisririigiga liidetud Eesti alal 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine jätkus ja seda toetas ka [[1739]]. aastal välja antud [[Roseni deklaratsioon]].
 
Põhjasõja järel Venemaa keisririigiga liidetud Eesti alal jätkus 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine ja seda toetas [[1739]]. aastal välja antud [[Roseni deklaratsioon]].
Pärisorjus kaotati 1816. aastal [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaal]] ja 1819. aastal [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadusega]], kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu [[teoorjus]], liikumiskitsendused (likvideeriti alles [[1863]]. aasta [[passiseadus]]ega), piiratud [[kodukariõigus]] (muudeti ära aastal [[1865]]) ja [[raudvara]]. 1868. aastal keelustati teoorjus.
 
Pärisorjus kaotati [[1816]]. aastal [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaal]] ja [[1819]]. aastal [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadusega]], kuid kehtima jäid paljud pärisorjusega kaasnevad igandid, näiteks [[teoorjus]]. Liikumiskitsendused (likvideeriti alles [[1863]]. aasta [[passiseadus]]ega), piiratud [[kodukariõigus]] (muudeti ära aastal [[1865]]) ja [[raudvara]]. [[1868]]. aastal keelustati teoorjus.
 
== Pärisorjus Venemaal ==
Venemaal olid pärisorjuse alged olemas juba Kiievi-Vene riigi ajal, kui talupoegi sunnismaisteks muudeti. Üldine talupoegade pärisorjastamine algas Venemaal 15. sajandil.
 
Venemaal olid pärisorjuse alged olemas juba [[Kiievi-Vene]] riigi ajal, kui talupoegi sunnismaisteks muudeti. Üldine talupoegade pärisorjastamine algas Venemaal [[15. sajand]]il.
[[1497]]. aastast tohtisid talupojad ühe mõisniku juurest teise juurde minna ainult nädal enne ja pärast sügisest [[Jüripäev|jüripäeva]] [[sudebnik]]u loal, makstes endisele mõisnikule lahkumisandamit. 16. sajandil viidi Venemaal pärisorjastamine lõpule kehtestades [[keeluaasta]]d ja [[määraasta]]d.
 
[[1497]]. aastast tohtisid talupojad ühe mõisniku juurest teise juurde minna ainult nädal enne ja pärast sügisest [[jüripäev]]a [[sudebnik]]u loal, makstes endisele mõisnikule lahkumisandamit. [[16. sajand]]il pärisorjastamine lõpetati, kehtestades [[keeluaasta]]d ja [[määraasta]]d.
 
[[1649]]. aasta [[Maakogu seadustik]] vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja muutis [[mõis]]a kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis pärisorjus ka Ukrainasse[[Ukraina]]sse. [[1760]]. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks [[Siber]]isse saata.
 
Pärisorjus kaotati Venemaal [[1803]]., [[1842]]. ja [[1861]]. aasta [[Venemaa talurahvareform|talurahvareform]]iga.
* [[Kodukariõigus]]
* [[Orjus]]
* [[Sunnismaisus]]
* [[Teoorjus]]
 
== Kirjandus ==
26 476

muudatust