Rapla kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Legendi kohaselt ehitati [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonna]] esimene kirik [[Kuusiku]]le kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui palju ehitajad ka ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said ehitajad aru, et see koht pole [[Jumal]]ale meelepärane. Proovisid siis kirikut [[Raikküla]]sse ehitada, kutsusid [[munk|mungadki]] appi. Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid [[Rapla mõis]]ast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik [[Vigala jõgi|Vigala jõe]] äärde rajada.

 

läbi, sest Vanapaganad ei pooldanud ka kirikuid. Kord sõitnud Vanapagan Kehtnamõisa mõisahärrale külla. Sinna jõudes Kehtna mõisahärra

söötnud ja jootnud Vanapagana kõhu täis, siis hakanud usuteadust seletama ja vaidlema. Vanapagan läinud välja, käinud mõisapargis ringi, viimaks mõisahärra tulnud välja ja annud Vanapaganale hää nõu, et visaku Rapla kiriku torn maha. Vanapagan olnud ka nõus sellega, otsinud paraja kivi, roninud mõisa katusele ning tahtnud Rapla kiriku torni maha visata, kuid kivi ei lennanud nii kaugele ja kukkunud Rapla tee äärde Pakamäele maha. See kivi on praegultki Paka mäel ja Vanapagana kaks suurt käe jälge on kivil. Kivi on suurim kivi seal ümbruses. Vanapaganast pole keegi enam peale kivi viskamist näinud.