Heinrich III (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Heinrich III''' ([[29. oktoober]] [[1017]] – [[5. oktoober]] [[1056]]) oli [[Frangi dünastia|Frangi]] ehk Saali dünastiasse kuuluv [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]]. Keisriks krooniti ta aastal [[1046]].
[[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg|thumb|Saksa-Rooma riik ca 1000. aastal]]
Heinrich III oli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keiser]] (1024–1039) [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] ja Švaabi Gisela (989 või 990–1043) poeg.
Heinrich III ajal kontrollis [[Saksa-Rooma riik]] [[Saksamaa ajalugu|Saksmaad]], [[Itaalia ajalugu|Itaaliat]], [[Burgundia kuningriik|Burgundiat]], [[Ungari ajalugu|Ungarit]], [[Poola ajalugu|Poolat]] ja [[Böömimaa]]d. Heinrich III ajal oli Saksa-Rooma riik oma võimsuse tipul, kuid algasid ka [[Rooma paavst]]i ja Saksa-Rooma keisri vastuolud, mis läksid hiljem ajalukku [[investituuritüli]]na. Heinrich III-a Saksa-Rooma riik domineeris Euroopas ning Saksa-Rooma keiser oma mõjuvõimuga nimetas ametisse [[Rooma paavst]]i. [[Saksa kuningas]] Heinrich III määras Suidgeri, hilisema paavst [[Clemens II]] [[1040]] [[Bamberg]]i piiskopiks. Suidger läks koos Heinrich III-ga [[1046]] [[Itaalia]]sse. Saksa kuninga Heinrich III korraldusel tagandati 1046 [[Sutri]]s toimunud [[sinod]]il ametist [[Silvester III]], [[Gregorius VI]] ja [[Benedictus IX]]. [[Rooma]]s toimunud sinodil määrati kuninga korraldusel samal päeval uueks paavstiks Clemens II, kes pühitseti ametisse esimesel jõulupühal [[25. detsember|25. detsembril]]. Clemens II sai paavstiks Saksa kuninga Heinrich III korraldusel ja ta kroonis 25. detsembril 1046 Heinrich III-nda [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]].
Heinrich III-a ajal algasid ka [[Rooma paavst]]i ja Saksa-Rooma keisri vastuolud, mis läksid hiljem ajalukku [[investituuritüli]]na. Heinrich III surma järel sai tema poeg, 6-aastane [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]], tegelikult valitses tema eest [[regent]]nõukogu ja ema, keisrinna [[Poitou Agnes]] ning [[paavst]] hakkas taotlema ülemvõimu keisri (ehk ilmaliku Saksa-Rooma riigi valitseja) üle.
==Isiklikku ja järglased==
Heinrich III oli abielus (1036–1038) Taani Gunhildaga (c. 1020–1038), [[Inglise kuningas|Inglise kuninga]] ([[1016]]–[[1035]]), [[Taani kuningas|Taani kuninga]] ([[1018]]–[[1035]]) ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] ([[1028]]–[[1035]]) [[Knud Suur]]e ja [[Normandia hertsogkond|Normandia]] [[Normandia Emma|Emma]] tütre ning Taani kuninga ([[1035]]–1042), [[Inglismaa|Inglise]] kuninga (1035–[[1037]] ning [[1040]]–1042) õega.
Heinrich III abiellus [[1043]]. aastal [[Poitou Agnes]]ega (c. 1025–1077) [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]] hertsogi tütrega, kellega olid järglased:
*Adelaide II (1045–1096), [[Gandersheim]]i ja [[Quedlinburg]]i [[abtiss]]
*Heinrichi (1050–1106), [[Saksa-Rooma keiser]] (1056–1106) [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]
*Konrad (1052–1055), [[Baieri hertsog]] (1054–1055) Konrad III
*Švaabi Judith (1054–1055).
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]]|nimi = [[Saksa-Rooma keiser]]|aeg=[[1039]]–[[1056]]|järgnev=[[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]}}
| |||