Tank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P lahingüksus > lahinguüksus
Resümee puudub
5. rida:
[[Pilt:Soviet T-80.JPEG|pisi|Vene tank [[T-80]] BV]]
 
'''Tank''' ('''lahingutank''') on motoriseeritud [[roomik]]uil liikuv, tugevalt [[Soomus (sõjandus)|soomustatud]], hea maastikuläbivuse ja liikuvusega, pöördtornis põhirelva [[kahur]]iga relvastatud [[soomuk|soomusmasin]].
 
Tankid on [[sõjandus]]es soomusväe põhijõud, tagades lahingutegevuse käigus lahinguüksustele tõhusa otsetuletoetuse manöövrite ja löökide teostamisel ning kaitsel. NendeTankide põhiülesanne lahinguväljal on võitlus vastase tulepunktidegatulepunktide ja soomustehnikaga.soomustehnika hävitamine
 
== Iseloomustus ==
Tänapäeva lahingutankitanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvusläbivus maastikul ja võime läbida pikki vahemaid. PuudusedPuuduseks on suur mass ja piiratud enesekaitsevõime jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. LahingutankTank on varustatud erinevateeriliste vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päevavalgespäeval kui ka öösel ja erinevates ilmastikutingimustes. LahingutankiTanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka sõitesliikumisel. SihtimisaparandiSihtimisparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsustab pardaarvuti. Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimubpardatelefoniside peatelefonidegatoimib interkom põhimõttel. Mitmeid moodsaidkaasaegseid tankimootoreidtanki [[turbiinmootor]]eid on võimalik üldiselt käitada nii diislikütusediiselkütuse (diisli) kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustutussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli [[aktiivsoomus]]ega, mis vähendab kumulatiivlaskemoonakumulatiivlaengute plahvatuse mõju. Mõningatele tankideletankide tüüpidele on võimalik kinnitada lisaseadmed (snorkeleid), mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid.
 
LahingutankTank koosneb lahinguosast (torn), mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 3–4-liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105–125 [[millimeeter|mm]] [[kaliiber (sõjandus)|kaliibriga]] vint- või sileraudne [[kahur]] ja 1–2 [[kuulipilduja]]t. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. RoomikulülidRahuaja kasutusel on roomikulülid enamasti kaetud kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 40–65 [[tonn]]i, kiirus teel 60–75 [[kilomeeter tunnis|km/h]].
 
LisaksTankidele lahingutankideletoetuseks valmistatakse peamiselt tankiveermike baasil [[evakueerimistank]]e, [[sillatank]]e, [[pioneeritanke]]. Vähemal määral on valmistatud spetsiaalseid (peamiselt kaitseotstarbelisi) [[tankihävitaja]]id.
 
Plahvatusohtlike põlengute ohutumaks kustutamiseks on sõjamasinate baasil valmistatud tuletõrjetanke.