Konrad Adenauer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
õigekirja
1. rida:
[[Pilt:Adenauer 1956.jpg|thumb|Konrad Adenauer 1956. aastal]]
'''Konrad Hermann Joseph Adenauer''' ([[5. jaanuar]] [[1876]] [[Köln]] – [[19. aprill]] [[1967]] [[Bad Honnef]]) oli Saksamaa ja Lääne-Saksamaa poliitik, katoliikliku [[Tsentrumipartei]] liige [[1906]]. aastast ning üks [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] üks rajajatestrajajaid.
 
Adenauer oli hariduselt jurist.
8. rida:
Pärast Esimest maailmasõda kaalus ta eraldi Reini riigi loomist kas Saksamaa koosseisus või väljaspool seda.
 
[[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] ajal oli Adenauer Preisi ''Landtag'''is.
 
Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut Saksamaal vabastati Adenauer kõigist ametitest ning [[1934]] ja [[1944]] oli ta mõned kuud vangis.
 
Maist oktoobrini 1945 oli Adenauer jälle Kölni ülemlinnapea. Ta osales Kristlik-Demokraatliku Liidu ülesehitamises [[Briti okupatsioonitsoon]]is. Aastatel 1946–1949 oli ta KDL-i tsooniesimees, 1950–1966 KDL-i üleriigiline esimees.
Aastatel 1948–1949 oli ta [[Parlamentaarne Nõukogu|Parlamentaarse Nõukogu]] liige ja esimees. Aastal [[1949]] valiti ta [[Bundestag]]i liikmeks ning [[15. september|15. septembril]] Saksamaa Liitvabariigi esimeseks [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsler]]iks. Sellesse ametisse jäi ta [[15. oktoober|15. oktoobrini]] [[1963]], milkui ta oli sunnitud tagasi astuma. Aastatel 1957–1961 oli KDL-ulil absoluutne enamus.
 
Adenaueri valitsuse juhtimisel jõudis Lääne-Saksamaa suveräänsuseni ([[Pariisi lepingud]] [[1954]]) ja [[NATO]]-sse astumiseni [[1955]]. Kindlustusid [[parlamentaarne demokraatia]] ja [[sotsiaalne turumajandus]], milles oli tähtis osa [[Ludwig Erhard]]il. Adenauer oli tugev juht, kelle valitsemisviisi nimetati [[kantsleridemokraatia]]ks. See tõi kaasa nii suure autoriteedi kui ka tugeva vastuseisu opositsioonilises avalikus arvamuses.
20. rida:
Aastatel 1951–1955 oli ta ka välisminister. Ta rõhutas Saksamaa ja Prantsusmaa häid suhteid kui Euroopa poliitilise ühinemise alust. Samuti taotles ta häid suhteid [[Iisrael]]iga ning osales rahvusvaheliste organisatsioonide rajamises ([[Euroopa Söe- ja Terasekoondis]] [[1951]], [[Euroopa Kaitsekoondis]] 1952, [[Euroopa Majandusühendus]] ja [[Euroopa Aatomienergiakoondis]] [[1957]]). Ta ignoreeris [[Stalini noot|Stalini noodis]] [[1952]] tehtud ettepanekut Saksamaa taasühendada, jättes ta väljapoole sõjalisi liite: Adenauer pidas sõjalist liitu Lääne-Euroopa riikidega hädavajalikuks. Aastal [[1955]] saavutas ta Moskvas viimaste saksa sõjavangide tagasituleku, mille hind oli diplomaatiliste suhete sõlmimine Nõukogude Liiduga.
 
Adenaueri poliitikat kritiseeritikritiseerisid üha rohkem nii [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] kui ka avalikkuse pooltavalikkus, samuti toodi esile tema kõrget iga. Eriti [[Spiegeli afäär]] ([[1962]]) kahandas Adenaueri populaarsust ja autoriteeti. [[1961. aasta Bundestagi valimised|1961. aasta Bundestagi valimistega]] kaotas Kristlik-Demokraatlik Liit absoluutse enamuse ning koalitsiooniläbirääkimistel [[Vaba Saksa Parte]]ga oli Adenauer sunnitud lubama oma ametiaega piiramapiirata. Tema oma partei soovis kantsleriks populaarset [[Ludwig Erhard]]it. Nõnda astuski Adenauer 15. oktoobril 1963 tagasi, kuid jäi poliitiliselt aktiivseks.
 
== Tunnustused ==