Filantroopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
Filantroopia kui ühiskondliku nähtuse juured on peidus Euroopas, antiiksete Kreeka ja Rooma tavades aga ka piibliaegades. Tegelikult võimegi leida Piiblist kõige esimesi näiteid filantroopiast ja filantroopiliseks otstarbeks annetuste kogumisest. Tänapäeval on aga filantroopia ühiskondliku mõtteviisina väga tunnuslik nähtus just Põhja-Ameerikale, eelkõige Ameerika Ühendriikidele ja nn Vana-Maailm on pisut maha jäänud.
 
Filantroopia algusaeg keskendus isiklikule heategevusele. Muutuse mõtteviisi tõi [[Benjamin Franklin]], kes uskus kogukonda ja üldisesse heaollu. Franklin arvas, et ühiskond võib ise ennast ümberkujundadaümber kujundada nii, et ei jää enam abivajajaid ja kaob ka vajadus heategevuseks. Ta kasutas inimeste ühenduste (assotsiatsioonide) mõistet, kus inimesed töötavad ühise heaolu nimel.
 
18. sajandi lõpus hakatigi Ameerikas looma massiliselt ühendusi, esialgu spontaanselt sarnaste huvide ja eesmärkidega inimeste poolt. Üha enam hakati aga tegutsema ka avaliku poliitika raames ja ühendused muutusid juriidilisteks isikuteks. Heategevus, mis tähendas puudust kannatavate kaaskodanike otsest ja kaastundliku teenimist, andis teed filantroopiale, mis pakkus kaudset ja mitteisikustatud tegevus, olles suunatud terve kogukonna sotsiaalsetele probleemidele.