Andrus Ausmees: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P replace archive.today -> archive.is (domain archive.today blocked by onlinenic) |
||
3. rida:
Ta lõpetas 1979. aastal [[Kingissepa]] keskkooli ja 1984. aastal [[Tartu ülikool]]i tahkisefüüsikuna. Seejärel läks ta tööle [[Teaduste Akadeemia füüsika instituut]]i. Tema esimese teadustöö teemaks oli elektronemissiooni ergastusspektrite uurimine ja elektron-foononrelaksatsiooni arvutimodelleerimine. Aastal 1989 võttis ta osa eksperimendiseeriast [[Lundi Ülikool]]i sünkrotronkiirguse laboris MAX-lab. 1991. aastal kaitses Ausmees [[doktoritöö]] teemal "Röntgenelektronemissioon ja elektron-foonon-vastastikmõju leelishalogeniidkristallides", mis oli esimene füüsikaalane doktoritöö taasiseseisvunud Eestis. 1992. aastal asus ta tööle [[Uppsala ülikool]]i, kus ta jätkas eksperimente sünkrontonkiirguse laboris Max-lab.<ref name="saarte_haal"/>
Ausmees andis oma teadusliku tegevusega märkimisväärse panuse [[röntgenikiirgus]]e resonantse mitteelastse mittekiirgusliku (Auger-Ramani1) hajumise uuringutesse. Tsiteerimiste indeksi Web of Science3 järgi on Andrus Ausmees 1986–2001 ilmunud kuuekümne teadusartikli kaasautor.<ref name="saarte_haal">Urmas Kiil: [http://www.saartehaal.ee/2009/06/29/in-memoriam-andrus-ausmees-esimene-teadusdoktor-taasiseseisvusajal/ "In memoriam Andrus Ausmees – esimene teadusdoktor taasiseseisvusajal]. [[Oma Saar]], 29. juuni 2009 {{arhiivilink|url=
Ta on maetud [[Kudjape kalmistu]]le.
| |||