Erinevus lehekülje "Andrus Ausmees" redaktsioonide vahel

P
replace archive.today -> archive.is (domain archive.today blocked by onlinenic)
P
P (replace archive.today -> archive.is (domain archive.today blocked by onlinenic))
Ta lõpetas 1979. aastal [[Kingissepa]] keskkooli ja 1984. aastal [[Tartu ülikool]]i tahkisefüüsikuna. Seejärel läks ta tööle [[Teaduste Akadeemia füüsika instituut]]i. Tema esimese teadustöö teemaks oli elektronemissiooni ergastusspektrite uurimine ja elektron-foononrelaksatsiooni arvutimodelleerimine. Aastal 1989 võttis ta osa eksperimendiseeriast [[Lundi Ülikool]]i sünkrotronkiirguse laboris MAX-lab. 1991. aastal kaitses Ausmees [[doktoritöö]] teemal "Röntgenelektronemissioon ja elektron-foonon-vastastikmõju leelishalogeniidkristallides", mis oli esimene füüsikaalane doktoritöö taasiseseisvunud Eestis. 1992. aastal asus ta tööle [[Uppsala ülikool]]i, kus ta jätkas eksperimente sünkrontonkiirguse laboris Max-lab.<ref name="saarte_haal"/>
 
Ausmees andis oma teadusliku tegevusega märkimisväärse panuse [[röntgenikiirgus]]e resonantse mitteelastse mittekiirgusliku (Auger-Ramani1) hajumise uuringutesse. Tsiteerimiste indeksi Web of Science3 järgi on Andrus Ausmees 1986–2001 ilmunud kuuekümne teadusartikli kaasautor.<ref name="saarte_haal">Urmas Kiil: [http://www.saartehaal.ee/2009/06/29/in-memoriam-andrus-ausmees-esimene-teadusdoktor-taasiseseisvusajal/ "In memoriam Andrus Ausmees – esimene teadusdoktor taasiseseisvusajal]. [[Oma Saar]], 29. juuni 2009 {{arhiivilink|url=httpshttp://archive.todayis/9Xywj|arhiivimisaeg=23. november 2014}}</ref>
 
Ta on maetud [[Kudjape kalmistu]]le.
1327

muudatust