Aatommassiühik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
{{keeletoimeta}}
'''Aatommassiühik''' (tähis '''u''') või ( '''amü''') ehk '''dalton''' (tähis '''Da''') on [[nukleon]]ide [[mass]]i [[mõõtühik]]. Kokkuleppeliselt on '''amü''' ühiku arvestamise aluseks võetud kõige tavalisem [[süsinik]]u aatom. Aatommassiühiku täpne arvuline väärtus on 1/12 osa [[süsinik]]u [[isotoop|isotoobi]] C-12 [[aatommass]]ist. Süsiniku C-12 aatomi tuumas on 6 [[prooton]]it ja 6 [[neutron]]it, kokku 12 nukleoni. Kui seenende nukleonide mass 12-ga jagada, saame 1 nukleoni massi. Seega on aatommassi ühikuks ühe nukleoni (prootoni või neutroni) ligikaudne mass. Kuna kõikide keemiliste elementide aatomituumad koosnevad samasugustest prootonitest ja netronitest, siis on nende aatommassid ligikaudsed amü ühiku kordsed.
 
Aatomi mass on koondunud aatomi tuuma. Sellepärast, praktilistel kaalutlustel, arvestatakse ainult nukleonide - prootonite ja neutronite massiga, mis on peaaegu võrdsed.{{lisa viide}} [[Elektron]]ide mass on võrreldes nukleonide massiga väga väike, sellepärast jäetakse see aatommassi ühiku arvestamisel välja. Kõikide teiste [[keemiline element|keemiliste elementide]] (peale süsiniku) aatommassid ei ole päris [[täisarv|täisarvulised]] suurused. Väikesed erinevused tulevad keemiliste elementide aatomi tuumade erinevast [[seoseenergia]]st, mis põhjustab massidefekti. [[Tuumasüntees]]i protsessis, [[tuumareaktsioon]]ides, mis toimuvad [[täht (astronoomia)|täht]]ede sisemuses aatomite tuumade tekkimise ajal, eraldub [[energia]]. Kuna energia ja mass on omavahel võrdelises seoses, siis läheb tuumareaktsioonis osa aine massist kaduma (muundub energiaks). See ongi see väike murdosa, mis teeb keemiliste elementide aatommasside arvud pisut erinevateks täisarvudest (prootonite ja neutronite masside kogusummast). Täisarvuks on kokkuleppeliselt võetud süsiniku aatomi C-12 aatommassist tulenev suurus. Süsinik asub [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem|perioodilisussüsteemi]] 12. kohal. Süsinikust eespool asuvate keemiliste elementide aatommassid on täisarvudest pisut suuremad. Esimese elemendi, [[vesinik]]u, täpsemalt [[prootium]]i (<sup>1</sup>H ehk tavaline vesinik H [[massiarv]]uga 1, aatommass (1,008 u ± 0,00001 u) erineb täisarvust kõige rohkem. Erinevus väheneb järk-järgult süsinikule lähenedes. Süsinikust suurema [[tuumalaeng]]u ja nukleonide arvuga elementidel on aatommass pisut väiksem täisarvust. Erinevus suureneb keemilise elemendi järjekorranumbri suurenedes aga hakkab peale 118. elementi jälle kahanema. Nii suure järjekorranumbriga elemente looduses ei leidu, sest need on väga ebastabiilsed. Selliseid keemilisi elemente saadakse ainult kunstlikult, laboratoorsel teel.