Redaktsioon: 13. veebruar 2016, kell 00:03 redigeeri Remmond37 (arutelu \| kaastöö) 4 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. veebruar 2016, kell 00:36 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 890 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: }} [[Pilt:Santa_Prassede_(Rome)_-_Interior.jpg\|thumb\|Kiriku sisevaade]] '''Santa Prassede basiilika''' ([[itaalia keel]]es ''Basilica di Santa Prassede all’Esquilino '') on [[kirik (pühakoda)\|kirik]] [[Itaalia]]s [[Lazio]]s [[Rooma]] linnas Via Santa Prassede 9/A. Kirikut kasutab katoliku kiriku [[Rooma piiskopkond]], see on ametlikult [[Basilica minoris]]. Sealseks vaimulikuks on Paul Joseph Jean Poupard.<ref>http://www.vicariatusurbis.org/?page_id=188&ID=900</ref> ==Kirikuhoone== 22. rida: Kiriku [[interjöör]] on barokne. Kirikul on kolm [[lööv]]i, mida eraldavad sambad. Tähtsaimaks kunstimälestiseks on [[IX sajand]]il valminud [[mosaiik\|mosaiigid]] kiriku [[apsiid]]is, [[võidukaar]]el ja mujal. Kiriku all asub aastail [[1728]]-–[[1734]] valminud [[krüpt]]. Krüptis asuvad kaks [[sarkofaag]]i Praxedise ja Pudentiana säilmetega.[[Pilt:S_Prassede_S_Zeno_Rome_W3.JPG\|left\|thumb\|San Zenone kabel]] Santa Prassede basiilika juurde kuuluvad arvukad [[kabel]]id, millest tähtsaim on San Zenone kabel. See valmis IX sajandil ja sealsed mosaiigid on bütsantsipärased. Ühel neist on kujutatud Praxedist ja Pudentianat.<ref>Recentemente lo studioso Valentino Pace ha datato il mosaico dell'absidiola tra il 1265 ed il 1285, escludendo ogni influsso bizantino. Cfr. Valentino Pace, Cristo-luce a Santa Prassede, in Arte a Roma nel Medioevo, Napoli 2000, lk. ~~105-123~~105–123.</ref> ==Ajalugu== 30. rida: ===Varasem ajalugu=== [[Pilt:S_Prassede_Krypta_Rome_W1.JPG\|thumb\|Krüpt]] Santa Prassed basiilika kohal asus varem pühakoda, mis kandis nime ''titulus Praxedis''. Sinna olevat maetud varakristlikud [[märter\|märtrid]] ~~olevat maetud~~ [[Praxedis]] ja [[Pudentiana]]. Neist esimese järgi on kirik ka oma nime saanud. ===Praegune hoone=== Kiriku ehitamist alustas aastal [[780]] paavst [[Hadrianus I]]. Kirik valmis aastal [[822]], mil võimulolev paast [[Paschalis I]] lasi hoonet laiendada ja selle kaunistused valmistada. [[IX sajand]]i lõpuks hoonestati kiriku peasissekäigu ümbrus, nii et see ei olnud enam tänavalt nähtav ja sellises olukorras on see ka praegu. [[XIII sajand]]il lisati kiriku tugevdamiseks sellele kolm suurt [[kaar]]t ja kuus [[sammas]]t. Samal perioodil lisati kirikule ka [[kellatorn]]. Hiljem lasi [[Antonio Pallavicini Gentili]] kujundada kiriku altarit ümbritseva ala, [[Carlo Borromeo]] lasi rajada [[käärkamber\|käärkambri]], kujundas ümber keskmise [[lööv]]i ja lasi rajada uue trepi. Keskmine lööv sai praeguse välimuse aga [[Leo XI]] ajal. Hiliseimad muudatused on seotuid varasemate struktuuride taastamisega, nii rekonstrueeriti aastal [[1918]] kiriku põrand ja aastal [[1937]] eemaldati varasemaid struktuure varjav [[krohv]].

Santa Prassede basiilika: erinevus redaktsioonide vahel