Palmse mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Hukkus, kirjaviga
45. rida:
[[20. märts]]il [[1677]] läks Palmse mõis Arendi õele Margareta Dorotheale, kes oli abielus [[Gustav Christian von der Pahlen]]iga ning Palmse kõige oma maavaldustega läks 242 aastaks Pahlenite omandiks. Margaretha surma järel siirdus mõis [[Pahlen]]ite aadlisuguvõsa kätte, kelle juhtimisel rajati peagi mõisa ka uhke peahoone.
 
Järgmiseks omanikuks oli Gustav Christiani poeg Arend Diedrich von der Pahlen (1675–1710), kes suri [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal katku, samuti rüüstati mõis Vene vägede poolt [[1703]]. aastal, kuid mõisahoone taastati peagi. Mõisaomanikuks sai [[Arend Diedrich von der Pahlen]] (1706–1753), pärast teda aga Eestimaa maanõunik ja salanõunik [[Hans von der Pahlen]] (1740–1817), kelle ajal [[Võsu]]le rajati tema ajal [[Võsu karjamõis]]; siis maanõunik, [[Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner]] ning [[Riia sõjakuberner]] [[Carl Magnus von der Pahlen]]; [[Alexander von der Pahlen]] (1819–1895) [[Tallinna-Peterburi raudtee]] ehitamise initsiaator ja esmene direktor; [[Alexis von der Pahlen]] (1850–1925); [[Gustav von der Pahlen]] (1883–1914), kes huhkkushukkus Esimeses maailmasõjas. Palmse mõis jäi tema lesele ja kahele alaealisele pojale, kes emigreerusid Saksamaale.
 
[[1919]]. aastal võõrandas mõisa Eesti Vabariik.