Jogentagana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
12. rida:
1211. aastal tungis Riia piiskopi [[piiskop Albert|Alberti]] vend [[Theoderich von Buxhövden|Theoderich]] oma sõjasulaste ja [[Võnnu komtuur]] [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertold]] oma orduvendadega Emajõe põhjakaldale. Kohalikud "kogu sellest maakonnast" olid küladest metsa taandunud ja tihedasse rägastikku ehitatud raidtõkke taha varjunud. Sakslased järgnesid neile sinna ja lõid pärast pikalt kestnud võitlust vastased põgenema. Neist mahajäänud vara ja kinnivõetud vangid võtsid sakslased tagasi pöördudes kaasa.<ref name=Vahtre /><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 7, lk 126–127</ref> 1215. aastal rüüstas "maad, mis oli jõe taga", Theoderichi, [[Talibald]]i poegade ja Bertoldi juhitud sõjavägi.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XIX 3, lk 160–161</ref>
 
1224. aastal läks Jogentagana [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] koosseisu. Maa jaotati kirikukihelkondadeks[[kirikukihelkond]]adeks, millest senise Jogentagana alaga kattus arvatavasti suur osa [[Äksi kihelkond|Äksi kirikukihelkonnast]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena kirikukihelkonna]] lõunaosa ja [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kirikukihelkonna]] kogu Emajõest põhja poole jääv ala.<ref name=Tonisson />
 
==Viited==