Kasaarid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Kasaarid''' oli [[Turgi rahvad|turgi rahvas]] Alam-Volgamaa, [[Aasov]]i, [[Don]]i ja [[Krimm]]i steppides ning nüüdse [[Dagestan]]i ranniku- ja eelmägede alal.
Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on [[5. sajand]]ist [[Bütsants]]i ajalooallikaist. 6. sajandi [[Süüria ajalugu|süüria]], [[Armeenia ajalugu|armeenia]], [[Bütsantsi ajalugu|bütsantsi]], ladina ja [[Hiina ajalugu|hiina]] ajalooallikates on andmeid [[Volga alamjooks]]ul ja [[Põhja-Kaukaasia]] põhjaosas asunud nomaadirahvast. 6. sajandil tegid nad sõjakäike Armeenia ja [[Gruusia ajalugu|Gruusia]] alade vastu ning ka [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] [[Pärsia]] [[Pärsia šahh|šahh]] oli sunnitud kaitseks nende vastu ehitama
[[Pilt:Varangian routes.png|pisi|left|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varakeskaegsed (8.–11. sajand) varjaagide kaubateed]] [[Põhja-Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]] - [[Laadoga]] - [[Volga]]. Teised maismaa kaubateed sh kasaaride alasi läbivad teed on märgitud oranži värviga]]
[[7. sajand]]il võitlesid põhjasuunal [[avaarid (Euraasia)|avaarid]]ega ja tõrjusid ka läänepoole Volga [[Bulgaarid|bulgarid]], 670. aastatel tõrjusid nad aga [[bulgarid]] üle Doonau lõuna poole ning kontrollisid [[Aasovi meri|Aasoviäärseid]] [[stepp]]e, [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikut ja [[Krimm]]i stepialasi.
[[7. sajand]]i keskpaiku tekkis neil iseseisev varafeodaalne riik [[Kasaari kaganaat]], mille keskuseks oli algselt Semender ja hiljem so [[8. sajand|8.]] – [[10. sajand]], [[Itil]] ehk Atil [[Volga]] suudmes, [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres.
| |||