Robert Louis Stevenson: erinevus redaktsioonide vahel

Lehekülg asendatud tekstiga 'ڨػؼڰگگگگگگگگگگگگگگگگگگگگѾѼюঈঊং​‍ឃឨឩឫឋ ' {{DEFAULTSORT:Stevenson, Robert Louis}} Kategooria:Šoti kirjanikud K...'
PResümee puudub
(Lehekülg asendatud tekstiga 'ڨػؼڰگگگگگگگگگگگگگگگگگگگگѾѼюঈঊং​‍ឃឨឩឫឋ ' {{DEFAULTSORT:Stevenson, Robert Louis}} Kategooria:Šoti kirjanikud K...')
ڨػؼڰگگگگگگگگگگگگگگگگگگگگѾѼюঈঊং​‍ឃឨឩឫឋ
[[Pilt:Robert Louis Stevenson by Sargent.jpg|pisi|[[John Singer Sargent]]. Robert Louis Stevensoni portree (1887)]]
'''Robert Louis Stevenson''' ([[13. november]] [[1850]] [[Edinburgh]] – [[3. detsember]] [[1894]] [[Vailima]] [[Upolu]]l) oli Briti kirjanik, [[uusromantism]]i esindaja.
 
'
Tema isa [[Thomas Stevenson]] (1818–1887) oli pärit tuletorniinseneride suguvõsast ja ka ise tuletorniinsener. Ema Margaret Isabella Balfour (1829–1897) oli pärit [[maa-aadel|maa-aadlist]]. Robert Louis oli pere ainus laps.
 
Niihästi ema kui emaisa, kirikuõpetaja Lewis Balfour olid nõrkade [[kops]]udega ja pidid sageli soojemas kliimas end ravimas käima. Robert Louis päris kalduvuse [[köha]]le ja [[palavik]]ule ja oli kuni 11-aastaseks saamiseni sageli haige. Edaspidigi tabasid teda aeg-ajalt haigushood ja ta oli harvanähtavalt kõhn. Kaasaegsed arvasid, et tal on [[tuberkuloos]], kuid tänapäevaste hinnangute põhjal võis see olla [[bronhiektaas]] või isegi [[sarkoidoos]].
 
Stevenson õppis lugema 7- või 8-aastaselt, aga lugusid välja mõtlema hakkas ta juba varem. Kui ta kirjutama õppis, hakkas ta lugusid ka kirja panema. Isa oli selle üle uhke. Temagi oli noorena jutte kirjutanud, kuni tema isa, Robert Louise vanaisa, oli need leidnud ning käskinud lõpetada sellised lollused ja tegeleda oma tööga. Isa laskis avaldada Robert Louise esimese kirjatöö, kui nooruk oli 16-aastane. See käsitles [[Pentlandi ülestõus]]u, mis toimus [[1666]], ja ilmus selle 200. aastapäevaks [[1866]]. Selle pealkiri oli "The Pentland Rising: A Page of History, 1866".
 
Stevensoni mõlemad vanemad olid tõsiselt ja hardalt [[presbüterlased]]. Lapsehoidja Alison Cunningham oli samuti tuliselt religioosne. Lapsehoidja jutud ja rahvapärimused põhjustasid Stevensonil [[õudusunenägu]]sid ja tudengina ütles ta kristlusest lahti. See tekitas Stevensoni ja tema vanemate vahele hingelise lõhe ning nad jäid teineteisele võõraks.
 
{{pooleli}}
 
== Romaanid ==
*"[[Aarete saar]]" (1883)
*"[[Must nool]]" (1883)
*"[[Prints Otto]]" (1885)
*"[[Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist]]" (1886)
*"[[Vangistatud]]" (1886)
*"''[[The Master of Ballantrae]]''" (1889)
*"''[[The Wrong Box]]''" (1889, koos [[Lloyd Osbourne]]'iga)
*"''[[The Wrecker]]''" (1892, koos Lloyd Osbourne'iga)
*"[[Catriona]]" (1893)
*"''[[The Ebb Tide]]''" (1894, koos Lloyd Osbourne'iga)
*"''[[Weir of Hermiston]]'' (1896, jäi lõpetamata)
 
== Kirjandus ==
* [[Richard Aldington]]. "Mässaja portree. Robert Louis Stevensoni elu ja töö". Tõlkinud [[Kersti Unt|Kersti Tigane]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1983]], 232 lk (lk 229–230 ka Stevensoni valikbibliograafia)
 
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
*[http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/teosed.asp?Autor=212&krit=Vorm Robert Louis Stevenson Ulmekirjanduse BAASis]
 
{{DEFAULTSORT:Stevenson, Robert Louis}}
Anonüümne kasutaja