Redaktsioon: 16. oktoober 2015, kell 18:32 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P hetkel > seisuga ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. veebruar 2016, kell 17:13 redigeeri eemalda Hummel15 (arutelu \| kaastöö) 3419 muudatust Süstematiseeritud ja pisut täiendatud. Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Ongoing conflicts.svg\|thumb\|230px\|Seisuga mai 2009 maailmas peetud sõjad.{{legend\|#000033\|Suuremad sõjad – aastas üle 1000 hukkunu.}}{{legend\|#666699\|Muud konfliktid.}}]] '''Sõda''' on ~~riikide~~[[riik]]ide, ~~rahvaste~~[[rahvas]]te või muude ~~rühmitiste~~[[rühm]]itiste vaheline organiseeritud ([[relv]]astatud ~~võitlus. Tavaliselt on sõja eesmärk~~) [[~~Geopoliitika\|geopoliitiline~~konflikt]]., surumaks ~~Oma~~ühe ~~raamatus~~osapoole "[[~~Sõjast~~tahe]]~~" on~~t, [[~~Preisimaa kuningriik\|Preisi~~huvi]]sid ~~sõjandusteoreetik~~või [[~~Carl von Clausewitz~~ideoloogia]]t ~~öelnud, et sõda on~~jõuga ([[~~poliitika~~vägivald]]selt) ~~jätkamine~~peale ~~teiste vahenditega~~vastaspoolele.~~"<ref>Carl~~ ~~von Clausewitz. ''Sõjast''. Tallinn 2004.</ref>~~ Põhiliseks edu saavutamise meetodiks sõjas on üldjuhul [[lahing]]. Sõna ''sõda'' kasutatakse metafoorina ka mittesõjalise konflikti või sõda jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades ''klassisõda'' ja ''padjasõda''.▼ == Eesmärgid ja liigid == Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest [[Nuubia]] matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates [[riik]]ide loomisest [[Lähis-Ida]]s umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast. [[püssirohi\|Püssirohu]] kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni. Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast enamal määral ka [[majandus]]likke, [[diplomaatia\|diplomaatilisi]] ja [[ideoloogia\|ideoloogilisi]] mõjutusvahendeid.▼ Tavaliselt on sõja eesmärk [[Geopoliitika\|geopoliitiline]]. Oma raamatus "[[Sõjast]]" on [[Preisimaa kuningriik\|Preisi]] sõjandusteoreetik [[Carl von Clausewitz]] öelnud, et sõda on [[poliitika]] jätkamine teiste vahenditega."<ref>Carl von Clausewitz. ''Sõjast''. Tallinn 2004.</ref> [[Kodusõda]] võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteks [[Inglise kodusõda]]) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteks [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]). ▲Sõna ''sõda'' kasutatakse ~~metafoorina~~[[metafoor]]ina ka mittesõjalise konflikti või ~~sõda~~sõjalist vasasseisu jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades ''klassisõda'', ''kaubandussõda'', ''kübersõda'' ja ''padjasõda''. Sõjapidamine ei ole omane ainult [[inimene\|inimestele]]. [[Sipelglased]] osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks ning [[šimpans]]id peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.<ref name="Times" /><ref name="Colonies" /><ref name="Morphology" /> == Ajaloost == ▲Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest [[Nuubia]] matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates [[riik]]ide loomisest [[Lähis-Ida]]s umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast. [[püssirohi\|Püssirohu]] kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni. Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast enamal määral ka [[majandus]]likke, [[diplomaatia\|diplomaatilisi]] ja [[ideoloogia\|ideoloogilisi]] mõjutusvahendeid. [[püssirohi\|Püssirohu]] kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni. Maailma läbi ajaloo ohvriterohkeim sõda on olnud [[2. maailmasõda]] 1939-1945. a. Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast märksa enamal määral ka [[majandus]]likke, [[diplomaatia\|diplomaatilisi]] ja [[ideoloogia\|ideoloogilisi]] mõjutusvahendeid. == Vaata ka ==

Sõda: erinevus redaktsioonide vahel