Futurism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
62. rida:
 
=== Futurism [[Eesti]]s ===
Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses<ref>Johannes Semper, Futurismus. Uuem vool kirjanduses ja kunstis, Postimehe lisaleht, 21.02.1914</ref>. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt<ref>Valve Hinnov, Aastad 1907-19171907–1917 eesti kunstikriitilise mõtte arengus, TKM kogude teatmik, 1988, lk 39</ref>.
 
[[Eesti kirjandus]]es olid futuristid koguteostes "[[Moment (koguteos)|Moment]]" I ([[1913]]) ja "[[Roheline moment]]" ([[1914]]) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist [[Albert Kivikas]] ja luuletaja [[Erni Hiir]].