Aatom: erinevus redaktsioonide vahel

[[Aatomituum]] koosneb lähestikku asetsevatest [[nukleon]]idest – positiivse [[Elektrilaeng|elektrilaenguga]] [[prooton]]itest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) [[neutron]]itest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks [[nukliid]]ideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos [[tuumajõud]], mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib [[tuumalagunemine|laguneda]]. Sellised aatomid on [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]]. Planeedi Maa looduses leiduvatest 94 [[keemilised elemendid|keemilisest elemendist]] on esimesed 80 stabiilsete aatomituumadega, ülejäänud aga radioaktiivsed.

 

 

[[Prooton]]ite arv tuumas ([[laenguarv]] ehk [[aatomnumber]] Z) määrab, millise [[Keemiline element|keemilise elemendi]] aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes ([[ioniseerimine|ioniseerimata]] aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad [[keemiline omadus|keemilised omadused]] ja optilised omadused.