Erinevus lehekülje "Rahvuskogu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 35 baiti ,  4 aasta eest
P
link par (+ masintoim) using AWB
P (link par (+ masintoim) using AWB)
{{See artikkel| räägib institutsioonist Eestis; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Rahvuskogu (täpsustus)]]}}
 
'''Rahvuskogu''' oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937. aastal. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu [[Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus_%281938%29Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseaduse]] 28. juulil 1937. Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 (avaldati RT 1937, 71, 590). Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. Rahvuskogul oli samuti volitus vastu võtta põhiseaduse elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus (RT 1937, 71, 591), [[Riigivolikogu]] valimise seadus (RT 1937, 71, 592), [[Riiginõukogu]] kujundamise seadus (RT 1937, 71, 593), Vabariigi Presidendi tasu seadus (RT 1937, 71, 596) ja Üleminekuaja seadus (RT 1937, 71, 598).
 
Iga Rahvuskogu liige andis oma kohuste täitmisele asudes [[18. veebruar]]il [[1937]] järgmise pühaliku tõotuse: ''Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisele – Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti Vabariigi uuendatud põhiseadus.''
 
Rahvuskogu avamisel ütles Riigivanem [[Konstantin Päts]]: Meie iseseisev, rippumata, oma riiki valitsev rahvas on teie kätte andnud kõige kaugemale ulatuva võimu. Sest ei ole suuremat võimu vabal rahval, kui luua iseseisvalt ja vabalt oma riigi põhiseadust, – seadust, mis on piiriks ja aluseks kõigile teistele seadustele, valitsusvõimudele, kohtule õigusemõistmises ja rahva seltskondliku elu ja majanduse korraldamisel. See on suur ja raske ülesanne."
 
== Rahvuskogu kokkukutsumise eellugu ==
 
1934. aastal viis konflikt, mille osalisteks olid [[Riigivanem]], Vabariigi Valitsus, [[vapsid]] ning [[V Riigikogu]] selleni, et 12. märtsil 1934. a kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister [[Konstantin_P%C3%A4ts|Konstantin Päts]] kogu riigis [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]]. Suleti Vabadussõjalaste Liit, keelati poliitilised koosolekud ning rongkäigud. Aprilliks 1934 oli väljakuulutatud nii [[VI Riigikogu]] valimised kui ka Riigivanema valimised, kuid 19. märtsil 1934 lükkas Konstantin Päts dekreediga mõlemad valimised edasi kuni kaitseseisukorra kestvuse lõpuni (RT 1934, 25, 184). Senist Riigikogu koosseisu pärast sama aasta oktoobrit rohkem kokku ei kutsutud. Tekkinud olukorda nimetatakse valitsuse vastaste poolt [[Vaikiv_ajastuVaikiv ajastu|"vaikivaks ajastuks"]].
 
== Rahvuskogu kokkukutsumise otsus ==
{{Vaata| Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks}}
 
Rahvahääletuse ajaks määras Riigivanem [[23. veebruar|23]]-[[25. veebruar]]i 1936 (RT 1936, 3, 21). Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus anti Riigivanema poolt dekreedina 8. jaanuaril 1936 (RT 1936, 3, 22).
 
Rahvahääletamise peakomitee [[6. märts]]i 1936. a "Otsus 23., 24. ja 25. veebruaril 1936. a toimunud rahvahääletamise tagajärgede väljakuulutamise kohta" (RT 1936, 21, 141) kohaselt võttis rahvahääletusest osa 629.217 hääleõiguslikku kodanikku, Riigivanema esildise poolt anti 474.218 häält ja vastu 148.824 häält, kehtetuks tunnistati 6.175 häält. Seega võeti Eesti rahva otsus Rahvuskogu kokkukutsumiseks vastu.
# kümme Riigivanema poolt määratud liiget.
 
Täpse esindajate valimise korra sätestas Rahvuskogu moodustamise seadus. Teise Koja liikmed valiti reeglina organisatsioonisisestel valimistel. Näiteks pidi kohtute esindajatest üks olema kohtunik, teine võis olla ka prokurör või vannutatud advokaat, ülikoolide esindajatest pidi üks olema [[Tartu Ülikool]]i ja teine [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikainstituudi]] poolt valitud, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] esindajatest oli üks Kaitseliidu ülem ja teine valiti [[Naiskodukaitse]] liikmete seast, kirikute esindajateks oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]]u piiskop ning teine [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku]] metropoliit.
 
Esimese Koja valimisteks seati üles seati 113 kandidaati. 50 valmisringkonnas jõudis maakonna [[Seltskondlikud komiteed|seltskondlik komitee]] kandidaadi isiku suhtes kokkuleppele ja üles seati üks kandidaat. Olukorras, kus poliitiline tegutsemisvabadus oli piiratud, opositsioon Rahvuskogu valimisi boikoteeris. Konstantin Päts ütles sellise teguviisi kohta: ''Meie ei karda opositsiooni, meie ei ole ka Rahvuskogu valimiste juures keelanud ära kandidaate üles seada. Mina olen isiklikult neile inimestele, kes kanget opositsiooni teinud, ettepaneku teinud, et tulgu ja tehku Rahvuskogus tööd. Nemad arvasid siis, et neil ei ole paras aeg tulla. Nähtavasti arvasid nad, et ei saa enamust''.
 
50 valimisringkonnas kandideeris ainult üks kandidaat ja seal seega hääletamist ei korraldatud. Kõige kõrgem kandideerimisaktiivsus oli kolmes ringkonnas, kus oli üles seatud kolm kandidaati mandaadi kohta. ("Rahvuskogu Esimese Koja liikmete kandidaatide nimekiri valimistel 12-12., 13. ja 14. detsembril 1936 - RTL 1937, 99, lk 4622).
== Rahvuskogu tegevus ==
 
Rahvuskogu kutsuti kokku 18. veebruariks 1937 (Riigivanema 14.01.1937 otsus nr 9, RT 1937, 9, 74; Esimese Koja liikmete nimekiri: RTL 1937, 6; Teise Koja valitud liikmete nimekiri RTL 1937, 9).
 
Rahvuskogu liikmed otsustasid Rahvuskogu viimase, piduliku, üldkoosoleku tasu kokku 1200 krooni suuruses annetada [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile<ref>Rahvuskogult 1200 krooni allveelaevastiku heaks. Rahvaleht, 20. august 1937, nr. 98, lk. 3.</ref>.
* [[August Kohver]]
* [[Jaan Kokk]]
* [[Lembit Kolk (ühiskonnategelane)|Lembit Kolk]] ([[Rahvuskogu 39. valimisringkond|39. valimisringkonnast]])
* [[Kaarel Eduard Kompus]]
* [[Evald Konno]] ([[Rahvuskogu 59. valimisringkond|59. valimisringkonnast]])
== Vaata ka ==
*[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]]
 
 
== Vikitekstid ==