Erinevus lehekülje "Nurmekund" redaktsioonide vahel

Lisatud 4729 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja Sals101 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Castellum.)
[[File:Ancient Estonian counties.svg|pisi]]
'''Nurmekund''' (allikates ''Nurmegunde'', ''Normegunde'', ''Normigunde'', ''Norumegunde'')<ref name=Tonisson>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 404</ref><ref name=Tarvel>[[Enn Tarvel]]. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10], lk 586</ref> oli [[Eesti muinasaeg|muinasaja]] lõpul praegusel [[Eesti]]l alal eksisteerinud ühest [[muinaskihelkond|muinaskihelkonnast]] koosnenud väikemaakond, üks nn [[Kesk-Eesti väikemaakond]]adest.
'''Nurmekund''' ([[saksa keel]]es ''Nurmegunde'') oli Eesti muinaskihelkond ehk [[Kesk-Eesti väikemaakonnad|väikemaakond]] (maakondadesse liitumata muinaskihelkond).
 
==Paiknemine, naaberalad ja rahvastik==
Nurmekunna alale asutati hiljemalt [[1234]]. aastal [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] [[kirikukihelkond]], mis kattus tõenäoliselt muinaskihelkonna alaga. [[1230]]. aasta paiku oli kihelkonnas haritavat maad ligikaudu 600 [[adramaa]]d. [[Liivi ordu]] valdusena kuulus Nurmekund [[14. sajand]]i II pooleni [[Sakala foogtkond]]a, hiljem [[Viljandi komtuurkond]]a. Kaguosa kuulus [[Põltsamaa komtuurkond]]a. Nurmekunna lõunaosas asutati 1639. aastal [[Kolga-Jaani kihelkond]].
Nurmekund hõlmas hilisema [[Pilistvere kirikukihelkond|Pilistvere kirikukihelkonna]] ja suurema osa [[Kolga-Jaani kirikukihelkond|Kolga-Jaani kirikukihelkonna]] alast. Maakonna lõunapiiri vastu [[Sakala]]t moodustas [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] org, läänes asuvatest [[Alempois]]ist ja [[Vändra]] piirkonnast ning põhja jäävast [[Järvamaa]]st eraldas seda soode ja metsade vöönd. Ida pool asunud [[Mõhu]] väikemaakonnaga Nurmekunnal selgem looduslik piir puudus.<ref name=Tonisson />
 
Nurmekunna asustus koondus eelkõige [[Imavere]]-[[Pilistvere]]-[[Võhma]] piirkonda, maakonna kaguosa oli suhteliselt hõreda asustusega. Keeleliselt ja kultuuriliselt oli sealne rahvastik lähedane Järvamaale, sõjalis-poliitiliselt aga arvatavasti Sakalale.<ref name=Tonisson /> [[Kristjan Oad]]i oletuse kohaselt allutasid Sakala põhjaosa, [[Lõhavere muinaskihelkond|Lõhavere muinaskihelkonna]] valitsejad Nurmekunna oma võimu alla millalgi pärast 1211. aastat, kuna enne seda mainitakse Sakalat ulatuvat kuni Navestini, alates 1217. aastast räägivad allikad aga Nurmekunnast kui Sakala juurde kuuluvast provintsist.<ref>[[Kristjan Oad]], Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, ''Juridica'' 2012, IV, lk 151–158.</ref> Ühtegi linnusekohta maakonnast teada ei ole.<ref>Tõnisson 1982, lk 255, 315</ref>
Kaasajal on Nurmekund tükeldatud [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ja [[Järva maakond|Järva maakonna]] vahel. Pilistvere kihelkonna [[Pilistvere]], [[Kõo]] ja [[Võhma]] ümbrus kuulub Viljandi maakonda, [[Kabala (Türi)|Kabala]] ja [[Imavere]] ümbrus kuulub Järva maakonda ning väike idaosa kuulub Jõgeva maakonda. Kolga-Jaani kihelkond kuulub Viljandi maakonda, selle väike põhjaosa ([[Võisiku]] ümbrus) kuulub Jõgeva maakonda.
 
Nurmekunna põllumajandusliku maa suurus oli [[Taani hindamisraamat]]u kohaselt 600 [[adramaa]]d. Arvatakse, et adramaade arv vastas üldjoontes ka majapidamiste arvule ja et igas majapidamises elas keskmiselt 6–9 inimest.<ref>Tõnisson 1982, lk 388, 401</ref> Maakonna elanike koguarvuks on pakutud umbes 4000 inimest.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 148</ref>
== Vaata ka ==
 
*[[Eesti valitsejad]]
==Ajalugu==
*[[Pilistvere kihelkond]]
Varaseim Nurmekunda mainiv allikas on [[Henriku Liivimaa kroonika]], mis kirjeldab [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] käigus toimunud [[muistne vabadusvõitlus|Eestimaa vallutamise]] juures ka Nurmekunna allutamist. Kroonika kohaselt tegi [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]], [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Talava]] [[latgalid|latgalite]] vägi 1211. aastal sõjakäiguga Sakala põhjaossa, mille käigus rüüstati ühe päeva jooksul ka Nurmekunda. Järgmisel aastal, tagasiteel Järvamaale tehtud sõjakäigult, laastati taas ka Nurmekunnas.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 7, lk 124–125, 128–129</ref> Lisaks Riia piiskopile ja ordule taotles ülemvõimu Eestimaal, sh Nurmekunnas, ka [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]]. 1218. aastal lubas [[piiskop Albert]] vastutasuks sõjalise abi eest kogu Eestimaa kuningale jätta.<ref>Vahtre, lk 130</ref> Arvatavasti 1219. aasta jaanuaris toimus [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanemas riimkroonikas]] kirjeldatud leedulaste rüüsteretk Eestimaale, mis muuhulgas läbis ka Nurmekunda.<ref>Vahtre 1990, lk 134–135</ref> Henriku Liivimaa kroonika teatel käis 1220. aastal käis [[Läti Henrik]] koos oma [[preester|kaaspreestriga]] Nurmekunna suuremates külades rahvast ristimas. Nädala aja jooksul olevat iga päev olevat ristitud 300–400 inimest, seega kokku 2100–2800 inimest. Neid arve on peetud veidi liialdatuks ja maakonna täielik ristimine viidi läbi ilmselt hiljem.<ref>Vahtre 1990, lk 148</ref> 1222. aastal nõustus Taani kuningas Eestimaa lõunaosa, sh Nurmekunna ordu ilmaliku ja Riia piiskopi vaimuliku võimu alla jätma.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 2, lk 230–231</ref> 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lõplikku allutamist, kinnitati Nurmekunna osas varasemaid kokkuleppeid ja määrati ta koos Sakala, Mõhu ja põhjapoolse [[Vaiga]]ga Mõõgavendade ordule.<ref>Vahtre 1990, lk 166</ref> Seda tehingut kajastavad ja Nurmekunda mainivad lisaks Henriku Liivimaa kroonikale ka mitmed maadejagamist fikseerivad 1224. aasta ürikud.<ref name=Tarvel /> Nurmekund sai osaks ordu alal moodustatud [[Sakala foogtkond|Sakala foogtkonnast]]. Nurmekunna territoorium kuulus sellesse kuni [[14. sajand]]i II pooleni, hiljem oli see osa [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonnast]]. Maakonna kaguosa kuulus [[Põltsamaa komtuurkond]]a.{{lisa viide}} Kiriklikult jäi senine Nurmekunna territoorium [[Tartu piiskop]]i [[diötsees]]i<ref>[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]] jt. "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 84</ref> ja selle aladele loodi hiljemalt [[1234]]. aastal Pilistvere kirikukihelkond. 1639. aastal asutati kunagise Nurmekunna lõunaosas Kolga-Jaani kihelkond.{{lisa viide}}
 
Kaasajal on Nurmekundkunagine Nurmekunna territoorium tükeldatud [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ja [[Järva maakond|Järva maakonna]] vahel. Pilistvere kihelkonna [[Pilistvere]], [[Kõo]] ja [[Võhma]] ümbrus kuulub Viljandi maakonda, [[Kabala (Türi)|Kabala]] ja [[Imavere]] ümbrus kuulub Järva maakonda ning väike idaosa kuulub Jõgeva maakonda. Kolga-Jaani kihelkond kuulub Viljandi maakonda, selle väike põhjaosa ([[Võisiku]] ümbrus) kuulub Jõgeva maakonda.
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{Eesti muinasmaakonnad}}