Hugenotisõjad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Francois Dubois 001.jpg|thumb|Pärtliöö veresaun]]
'''Hugenotisõjad''' ehk '''hugenottide sõjad''' olid [[
8 ususõda aastatel 1562–1598, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest [[kalvinistid]]e (hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. [[Protestantism|Protestantlik]] vähemuse vastu algasid üha karmimad repressioonida [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]] valitsemise ajal (1547–1559). Pärast Henri II surma valitses riiki tema lesk [[Caterina de' Medici]] ning tema pojad (1559–1560) [[François II]], (1560–1574) [[Charles IX]] ja (1574–1589) [[Henri III]].
Katoliiiklased said toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. [[Hugenotid|Hugenotte]] juhtisid [[Navarra kuningas|Navarra kuninganna]] [[Antoine de Bourbon]], tema järglane [[Henri IV|Henri]], prints [[Louis de Condé]] ja [[admiral]] [[Gaspard de Coligny]], katoliiklasi [[Guise]]'id. Hugenotisõjad algasid Guise'ide korraldatud [[Vassy veresaun]]aga ([[1. märts]] [[1562]]). ▼
▲
Pärast kolme esimest sõda sõlmitud [[Saint-Germaini lepitusedikt]]i ([[1570]]) põhjal said hugenotid [[usuvabadus]]e ja kindlusi Edela-Prantsusmaal ( [[La Rochelle]] jt.) ▼
Hugenotisõjad algasid Guise'ide korraldatud [[Vassy veresaun]]aga ([[1. märts]] [[1562]]), mis käivitas esimese hugenotisõja, mille ajal sekkusid Inglise, Saksa ja Hispaania väed rivaalitsevate protestantide ja katoliiklike jõudude poolel. Katoliiiklased said toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt.
[[Pärtliöö veresaun]] ([[24. august]] [[1572]]) vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Vastukaaluks moodustasid katoliiklased [[1576]] [[Katoliiklik Liiga|Katoliikliku Liiga]] ja [[1584]] [[Pariisi Liiga]]. Et need piirasid kuningas [[Henri III]] võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis [[1588]] tappa [[Henri de Guise]]'i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt; viimase vägi hakkas koos hugenottide omaga [[Pariis]]i piirama. ▼
▲Pärast kolme esimest sõda sõlmitud [[Saint-Germaini lepitusedikt]]i ([[1570]]) põhjal said hugenotid [[usuvabadus]]e ja kindlusi Edela-Prantsusmaal (
▲[[Pärtliöö veresaun]] ([[24. august]] [[1572]]), mille käigus [[Pariis]]i hugenottide juhi [[Henri IV|Navarra Henri]] ja kuninga õe [[Marguerite de Valois]]´ pulmadeks kogunenud hugenottide tuumik tapeti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik [[Gaspard de Coligny]]. Tapatalgud korraldati ka provintsides ja see vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Vastukaaluks moodustasid katoliiklased [[1576]] [[Katoliiklik Liiga|Katoliikliku Liiga]] ja [[1584]] [[Pariisi Liiga]]. Et need piirasid kuningas [[Henri III]] võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis [[1588]] tappa [[Henri de Guise]]'i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt
Hugenotisõjad kulmineerusid [[Kolme Henri sõda|Kolme Henri sõjaga]], milles [[Henri III]] lasi mõrvata hispaanlaste toetatud [[Katoliiklik Liiga (Prantsuse)|Katoliikliku Liiga]] juhi [[Henri I (Guise'i hertsog)|Henri de Guise]]'i ja vastuseks mõrvati kuningas Henri III. Pärast nii Henri de Guise'i (1588) kui ka Henri III (1589) mõrva lõppes konflikt [[Navarra]] protestantliku kuninga troonileasumisega kui [[Henri IV]] (esimene [[Bourbonid]]e dünastiast kuningas) ja tema järgnenud protestantismist loobumisega (1592), mis jõustus aastal 1593, tema heakskiitmisega enamuse katoliiklike valitsejate (1594) ja paavsti poolt (1595) ning tema poolt sallivusseaduse [[Nantes'i edikt]]i (1598) väljaandmisega, mis tagas eraldi [[jumalateenistus]]te vabaduse ja kodanike võrdõiguslikkuse.
[[Kategooria:Prantsusmaa kuningriik]]
[[Kategooria:Kristlus]]
| |||