Hugenotisõjad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Prantsusmaa ajalugu; lisatud Kategooria:Prantsusmaa kuningriik |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Francois Dubois 001.jpg|thumb|Pärtliöö veresaun]]
'''Hugenotisõjad''' ehk '''hugenottide sõjad''' olid [[Prantsusmaa]] [[kodusõda|kodusõjad]], mida pidasid [[16. sajand]]i teisel poolel [[hugenotid]] ja [[katoliiklus|katoliiklased]]. 8 ususõda aastatel 1562–1598, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest [[kalvinistid]]e (hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel.
Katoliiiklased said toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. [[Hugenotid|Hugenotte]] juhtisid [[Navarra kuningas|Navarra kuninganna]] [[Antoine de Bourbon]], tema järglane [[Henri IV|Henri]], prints [[Louis de Condé]] ja [[admiral]] [[Gaspard de Coligny]], katoliiklasi [[Guise]]'id. Hugenotisõjad algasid Guise'ide korraldatud [[Vassy veresaun]]aga ([[1. märts]] [[1562]]).
Pärast kolme esimest sõda sõlmitud [[Saint-Germaini lepitusedikt]]i ([[1570]]) põhjal said hugenotid [[usuvabadus]]e ja kindlusi Edela-Prantsusmaal ( [[La Rochelle]] jt.)
[[Pärtliöö veresaun]] ([[24. august]] [[1572]]) vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Vastukaaluks moodustasid katoliiklased [[1576]] [[Katoliiklik Liiga|Katoliikliku Liiga]] ja [[1584]] [[Pariisi Liiga]]. Et need piirasid kuningas [[Henri III]] võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis [[1588]] tappa [[Henri de Guise]]'i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt; viimase vägi hakkas koos hugenottide omaga [[Pariis]]i piirama.
| |||