Erinevus lehekülje "Spoleto hertsogkond" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{Lisaviiteid|{{subst:KUUPÄEV}}}} {{Endine riik |nimi = Spoleto hertsogkond <br>''Ducatus Spolitanorum'' <small>(ladina)</small><br>''Ducato di Spoleto'' <sm...')
 
P
== Keisri vasall ==
 
Aastal 776, kaks aastat pärast Pavia langemist langes Spoleto samuti [[Karl Suur]]e ja tema [[Karolingide impeerium]]i kätte ja Karl võttis tiitli Langobardide kuningas. Kuigi ta andis territooriumi kirikule, jättis ta endale õiguse nimetada selle hertsogeid, oluline järelandmine, mida saab võrrelda seni veel vaidlustamata keiserliku õigusega nimetada kohapealseid piiskoppe, ja võibollavõib-olla aegajaltaeg-ajalt vaidlusküsimus keisri ja paavstivõimu vahel, paavst [[Hadrianus I]]-le oli hiljuti nimetatud Spoleto hertsog.
 
Aastal 842 taaselustati endine hertsogkond frankide poolt, et seda frankide piiriterritooriumi valitseks sõltuv [[markkrahv]]. Silmapaistvatest frankide hertsogitest jagas Guido I hertsogkonna oma kahe poja, Lamberto ja [[Guido Spoletost|Guido II]] vahel, kes sai oma osana [[Camerino]] isandkonna, millest tehti hertsogkond. Lamberto oli kindlameelne võitleja [[saratseenid|saratseeni]] rüüstajate vastu, kuid võrdselt tappis ta bütsantslasi (nagu aastal 867), ning kukutati aastal 871, taastati aastal 876 ja heideti lõpuks paavst [[Johannes VIII (paavst)|Johannes VIII]] poolt [[Ekskommunikatsioon|kirikust välja]]. Aastal 883 taasühendas Guido II hertsogkonna, edaspidi kui Spoleto ja Camerino hertsogkond. Pärast [[Karl Paks]]u surma aastal 888 lasi Guido ennast paavst [[Stephanus V]] poolt Rooma keisriks ja [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] kroonida (891). Järgmisel aastal kroonis paavst [[Formosus]] Guido poja [[Lamberto Spoletost|Lamberto II]] hertsogiks, kuningaks ja keisriks.
1140

muudatust