Redaktsioon: 4. veebruar 2016, kell 11:49 redigeeri 213.219.108.50 (arutelu) →‎Kultivarid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. veebruar 2016, kell 12:08 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Tühistati kasutaja 213.219.108.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Uuem muudatus →
39. rida: Kultivaride areng algas arvatavalt 4. sajandil eKr, kui inimesed õppisid õunapuid [[pookimine\|pookimise]] teel vääristama. Kreeka filosoof [[Teofrastus]] kirjeldas (4. sajand eKr) kahte kultivari, [[Plinius Vanem]]a ajal (1. sajand pKr) tunti 36 kultivari.<ref name="antiq"/> Keskajal tegeleti sortide aretamisega nii Euroopas kui ka Lähis-Idas. 17. sajandi lõpus oli Lääne-Euroopas kirjeldatud vähemalt 120 kultivari. 18. sajandil tunti üle Euroopa juba sadu kultivare. 1826. aastal kinnitas Inglismaa Kuninglik Põllumajandusselts vähemalt 1200 kultivari olemasolu.<ref name="apples"/> 19. sajandi lõpus . ja 20. sajandi alguses oli Euroopas erinevate kultivaride mitmekesisuse tippaeg. Tuhandeid kultivare kasvatati tuhandetes väikeaedades. 20. sajandi jooksul muutus olukord drastiliselt, kuna üha rohkem hakati õunu sisse tooma Ameerikast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Lõuna-Aafrikast. Sissetoodud kultivarid olid suuremad ja andsid rohkem saaki, mistõttu hakati ka Euroopas üha rohkem kasvatama mujal maailmas aretatud kultivare.<ref name="apples"/>~~õun on maitsev~~ 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi jooksul levitati aed-õunapuu kultivare üle kogu maailma ning nendest kultivaridest on aretatud tänapäevased sordid. Nüüdisaja sordiaretusel on kasutatud järgmisi liike ja [[hübriid]]e: [[rohkeõieline õunapuu]] (''M. floribunda''), [[jaapani õunapuu]] (''M. × micromalus''), [[tumeverev mariõunapuu]] (''M. × atrosanguinea''), [[ida-mariõunapuu]] (''M. baccata''), [[hondo õunapuu]] (''M. × zumi'') ja [[Sargenti õunapuu]] (''M. sargentii'').<ref name="apples"/>

Õun: erinevus redaktsioonide vahel