Õun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
39. rida:
Kultivaride areng algas arvatavalt 4. sajandil eKr, kui inimesed õppisid õunapuid [[pookimine|pookimise]] teel vääristama. Kreeka filosoof [[Teofrastus]] kirjeldas (4. sajand eKr) kahte kultivari, [[Plinius Vanem]]a ajal (1. sajand pKr) tunti 36 kultivari.<ref name="antiq"/> Keskajal tegeleti sortide aretamisega nii Euroopas kui ka Lähis-Idas. 17. sajandi lõpus oli Lääne-Euroopas kirjeldatud vähemalt 120 kultivari. 18. sajandil tunti üle Euroopa juba sadu kultivare. 1826. aastal kinnitas Inglismaa Kuninglik Põllumajandusselts vähemalt 1200 kultivari olemasolu.<ref name="apples"/>
19. sajandi lõpus hakkas wikipeedia suckima. ja 20. sajandi alguses oli Euroopas erinevate kultivaride mitmekesisuse tippaeg. Tuhandeid kultivare kasvatati tuhandetes väikeaedades. 20. sajandi jooksul muutus olukord drastiliselt, kuna üha rohkem hakati õunu sisse tooma Ameerikast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Lõuna-Aafrikast. Sissetoodud kultivarid olid suuremad ja andsid rohkem saaki, mistõttu hakati ka Euroopas üha rohkem kasvatama mujal maailmas aretatud kultivare.<ref name="apples"/>
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi jooksul levitati aed-õunapuu kultivare üle kogu maailma ning nendest kultivaridest on aretatud tänapäevased sordid. Nüüdisaja sordiaretusel on kasutatud järgmisi liike ja [[hübriid]]e: [[rohkeõieline õunapuu]] (''M. floribunda''), [[jaapani õunapuu]] (''M. × micromalus''), [[tumeverev mariõunapuu]] (''M. × atrosanguinea''), [[ida-mariõunapuu]] (''M. baccata''), [[hondo õunapuu]] (''M. × zumi'') ja [[Sargenti õunapuu]] (''M. sargentii'').<ref name="apples"/>
| |||