Tarind (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

'''Tarind''' ehk '''grammatiline konstruktsioon''' ehk '''konstruktsioon''' on [[keeleüksus]], milles [[konventsionaliseerumine|konventsionaliseerunud]] [[fonoloogia|fonoloogiline]] ja/või [[morfosüntaks|morfosüntaktiline]] [[mall]] on seotud spetsiifilise [[semantika|semantilise]] ja/või [[pragmaatika|pragmaatilise]] sisuga<ref>Diessel, Holger. 1999. Verb-First Construction in German. Kogumikus ''Lexical and syntactical constructions and the construction of meaning'', toimetajad Marjolin H. Verspoor, Kee Dong Lee, ja Eve Sweetser, 52. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.</ref>.

Tarind on keskne mõiste keeleteooriate[[keeleteooria]]te peres, mida nimetatakse [[konstruktsioonigrammatika|tarindigrammatikakstarindigrammatika]]ks. Selliste teooriate järgi koosnevad kõneleja teadmised kokreetsest keelest[[keel]]est lisaks [[sõnavara]]le ja kinnisväljenditele[[kinnisväljend]]itele veel suurest hulgast tarinditest ehk vähem või rohkem abstraktsetest mallidest, nagu näiteks [[ühildumine]] või [[aeg (keeleteadus)|grammatiliste aegade]] moodustamine.