Prantslased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kana |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8C80:E001:A532:17C6:8BA:9A1F (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille... |
||
1. rida:
'''Prantslased''' on põliselt [[Prantsusmaa]]l elav romaani rahvas, [[Prantsusmaa]] põhirahvus. Prantslased räägivad [[prantsuse keel]]t. Prantsusmaal elab umbes 64 miljonit prantslast. Prantslasi ja prantsuse päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 110 miljonit, neist [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 17 miljonit (neist 2 080 000 Kanada prantsuse päritolu), [[Kanada]]s 7 300 000, [[Argentina]]s 6 800 000, [[Suurbritannia]]s 6 200 000, [[Belgia]]s 4 200 000 ja [[Brasiilia]]s 1 000 000. Prantslasi elab arvukalt veel veel [[Tšiili]]s, [[Peruu]]s, [[Itaalia]]s ja [[Austraalia]]s.
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 117 prantslast, neist [[Tallinn]]as 72.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
Prantslaste lähedased [[sugulasrahvas|sugulasrahvad]] on [[hispaanlased]], [[itaallased]], [[portugallased]], [[katalaanid]] jt.
Ajaloolistest hõimudest leiavad prantslased end põlvnevat peamiselt [[keldid|keldi]] hõimust [[gallialased|gallialastest]], kelle tuntuima kirjelduse andis [[Julius Caesar]] [[Gallia]] vallutamise aegu, germaani hõimust [[Frangid|frankidest]], kes rajasid Põhja-Prantsusmaale [[Frangi riik|Frangi riigi]], millest [[Karl Suur]]e valitsusajal [[9. sajand]]i algul sai keisririik, ning mõningal määral [[roomlased|roomlastest]]. Tänapäeva Prantsusmaa aladel on elanud arvukalt teisigi hõime ja rahvaid: põlisrahvastest [[liguurid]], [[ibeerid]] ja [[akvitaanid]] (sealhulgas [[baskid]]); [[Germaanlased|germaanlastest]] [[visigoodid]], [[burgundlased]] ja [[alemannid]]; itali rahvad, [[sarmaadid]] (sh [[alaanid]]), [[bretoonid]], [[sueebid]], [[saksid]], [[kreeklased]], [[maurid]] ehk [[saratseenid]] ning [[viikingid]] ehk [[normannid]].
==Prantslase määratlused==
[[Prantsuse konstitutsioon]]i esimese artikli järgi on prantslane ennekõike Prantsusmaa [[kodanik]], sõltumata oma [[päritolu]]st, [[rass]]ist või [[religioon]]ist. Nende põhimõtete alusel on kujunenud poliitika, mille kohaselt Prantsusmaa on territoorium, kus asuvaid inimesi seob prantsuse keel ning oletatav valmidus koos elada, nagu seda määratleb [[Ernest Renan]]i ''plébiscite de tous les jours'' ("igapäevane referendum" valmiduse kohta üheskoos elada, Renani [[1882]]. aasta essees "Qu'est-ce qu'une nation?" – "Misasi on rahvus?"). Mil viisil ühildub selline vaatenurk [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põhimõtetega, on tänini lahtine.
Tavapäraselt on Prantsusmaal alati elanud arvukalt välismaalasi. Prantsusmaa on ammugi hinnanud oma avatust, [[sallivus]]t ja pakutavate teenuste kvaliteeti. Taotlust omandada Prantsuse kodakondsus on sageli tõlgendatud loobumisena [[lojaalsus]]est eelmisele riigile, kui nende vahel pole [[topeltkodakondsus]]e lepingut (nagu Prantsusmaal on näiteks [[Šveits]]iga).
Nähes end inklusiivse natsioonina, kes kannab universaalseid väärtusi, on Prantsusmaa alati hinnanud ja toetanud assimileerumist. Samas on assimileerumise edukus viimasel ajal kahtluse alla seatud. Süveneb rahulolematus nii üha kasvavate etnokultuuriliste [[enklaav]]idega kui ka nende sees. [[2005. aasta mässud Prantsusmaal]], mis toimusid raskete oludega ja vaestes eeslinnades, olid üks näide neist pingetest. Samas ei saa neid pidada rahvuslikeks konfliktideks (nagu neid on esinenud USAs ja Suurbritannias), vaid need olid ühiskondlikud konfliktid, mis said alguse sotsiaalmajanduslikest probleemidest, mis ei lasknud toimuda [[integratsioon]]il.
Revolutsioonieelsel Prantsusmaal määratleti Prantsuse riigi kodanikkond eelkõige [[territoorium]]i (''[[ius soli]]''), mitte päritolu (''[[ius sanguinis]]'') alusel. Feodaalõigus tunnistas isiklikku truudust suveräänile, kuid [[suverään]]ile alluv kodanikkond määratleti inimeste sünnimaa järgi. 3. septembril [[1791]] vastuvõetud konstitutsioon kinnitas aga, et need, kes on sündinud Prantsusmaal välismaalasest isa lapsena ja on määratlenud oma elukohaks Prantsusmaa, samuti need, kes on sündinud prantslasest isa lapsena välismaal, tulnud Prantsusmaale ja andnud kodanikuvande, saavad Prantsusmaa kodanikeks.
Prantsuse rahvusriik sündis pärast [[1789]]. aasta [[Prantsuse revolutsioon]]i ning [[Napoleon]]i keisririiki. See asendas vana [[Prantsuse kuningriik|Prantsuse kuningriigi]], mida valitsesid kuningad jumaliku õiguse alusel. Ajaloolase [[Eric Hobsbawm]]i hinnangul andsid aluse Prantsuse kodanikkonna ühtekuuluvustunde arenguks Napoleoni leiutatud massiline [[värbamine]] ning 1880. aastate riikliku koolisüsteemi seadused, mis lubasid mitmesugustel Prantsusmaal elutsevatel rühmadel seguneda. [[1870]]. aasta [[Prantsuse-Preisi sõda]], mis viis lühiealise [[Pariisi Kommuun]]ini, oli [[Patriotism|patriootlike]] tunnete õhutamises äärmiselt tähtis. Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] jälgisid Prantsuse poliitikud hoolikalt vaidlusalust [[Alsace-Lorraine]]'i piirkonda, mis mängis olulist rolli prantsuse riigi ning seeläbi ka rahva enesemääratluses.
Tänapäeval elab 2,2 miljonit Prantsuse kodanikku (4% kodanikest) väljaspool Prantsusmaad.
Kanada autorid [[Jean-Benoit Nadeau]] ja [[Julie Barlow]] väidavad: "Pole olemas "etnilist" prantslast. Ükskõik kui kaugele tagasi sa Prantsusmaa arengut jälgid, on sellest võimatu leida Prantsusmaale ühist etnilisust ning mida lähemale sa tänapäevale jõuad, seda segasemaks see läheb. /---/ Inimesed, keda sa Prantsusmaal kohtad, on kõigi hõimude ja rasside järglased, kes on kunagi Prantsusmaale tunginud, ja kõigi immigrantide järglased, kes on iial teistest maadest siia tulvanud. Tänapäeva Prantsusmaal pärineb kolmandik rahvast vanavanematest, kes on sündinud väljaspool Prantsusmaad. /---/ Prantslasi ei seo rass ega müüt ühisest päritolust. Prantslased on prantslased, sest neil on ühine kultuur."
==Keel==
Enamik prantslasi kõneleb emakeelena prantsuse keelt, kuid piiratud määral on suutnud Prantsusmaal säilida teisedki kohalikud keeled nagu [[Korsika keel|korsika]], [[Baski keel|baski]], [[prantsuse flaami keel|prantsuse flaami]] ja [[bretooni keel]]. Ajaloos on olnud ka perioode, kus enamik prantslasi kõneles mõnd muud emakeelt, näiteks [[regionaalkeel]]i nagu [[Oksitaani keel|oksitaani]], [[Katalaani keel|katalaani]], [[alsassi keel|alsassi]], [[flaami keele läänemurre]], [[Lotringi murre]], [[gallo murre]], [[pikardi keel|pikardi]] ehk Chtimi ja [[frankoprovansi keel]]. Paljud immigrandid kõnelevad kodus mõnd teist keelt.
Ajaloolase Eric Hobsbawmi väitel "on prantsuse keel olnud ''Prantsusmaa'' mõiste jaoks olemuslik", ehkki 1789. aastal ei kõnelnud 50% prantslastest seda üldse ning ainult 12–13% kõneles hästi.
==Religioon==
Ajaloolis-kultuuriliselt on prantslased valdavalt [[katoliiklus|katoliiklased]], kuigi Prantsusmaal elab ka arvukalt [[Protestandid|protestante]], [[Islam|muslimeid]] ja [[Juudid|juute]] ning Prantsuse riigil on tugev ilmalik traditsioon.
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Prantsusmaa}}
| |||