Artur Sirk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
SchumiChamp (arutelu | kaastöö)
18. rida:
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna [[Uus Nuhtlusseadus|Uue Nuhtlusseaduse]] § 102 alusel, mis käsitles ühinemist organisatsiooniga, mille eesmärgiks väevõimuga kukutada maksvat riigikorda<ref>Sirk põgenes vanglast. Rahvaleht, 12. november 1934, nr 133, lk 1.</ref>.
 
11. novembril 1934 põgenes [[Patarei vangla]]st, kus oli olnud 8 kuud, koos vangivalvur [[Johannes Küttim]]iga. Ta eksles mitu päeva Tallinna lähedal, sõitis taksoga salaja läbi Eesti [[Valga|Valka]]<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 54</ref> ja saabus 4. detsembril 1934 Lätist Soome, kuhu 3. detsembril olid saabunud tema abikaasa ja tütar<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. L. 73</ref>. 5. detsembril läks ta Soome kaitsepolitseisse, kus tema elukohaks määrati [[Lohja]]. Talle anti peatusluba tingimusel, et ta alistub Soome võimude korraldustele ja asub kohas, mis temale Soome valitsuse poolt määratakse<ref>Sirgule luba kolmeks kuuks. Esmaspäev, 16. detsember 1934, nr 51, lk 2</ref>. Arstlikul hinnangul oli tema üldine ja närvikava seisund halb, ta kannatas seljavalude all<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 74</ref>. Sirk lubas, et ta ei võta Soomes osa mingisugusest poliitilisest tegevusest ega konspireeri Eesti vastu, kuid unustas selle lubaduse varsti ja talle ei antud valetamise ja konspireerimise tõttu enam matkalubasid<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 54</ref>. Varsti tahtis ta Soomest lahkuda ja Soome ametivõimud arvasid, et hea oleks temast lahti saada<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 75</ref>. Sirk taotles sissesõiduviisat Rootsi, Prantsusmaale, Saksamaale ja Šveitsi, saades viimaks Šveitsi viisa 4. detsembril 1935<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 75</ref>. Soomes olles käskis ta võtta riigivanem [[Konstantin Päts]]i kinni Kaarli puiesteel, kus see oma sõbrannat külastas, ja küüditada maale, saamakssaavutamaks tema tagasiastumisttagasiastumise ja uue valitsuse määramistmääramise. See plaan osutus teostamatuks, mille järel tekkis plaan 8. detsembri 1935 mässukatseks<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 115</ref>. Pärast mässukatse nurjumist põgenes Sirk Rootsi, kust ta välja saadeti. Rootsis elas Sirk odavas hotellis, oli apaatne, tal ei paistnud olevat mingeid tulevikuplaane<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 184</ref>. 25. veebruaril 1936 tunnistas Soome siseminister [[Yrjö Puhakka]] avalikult, et ta eksis, kui arvas, et Eesti vapside mehesõna on ka midagi väärt<ref>Soome siseminister ütles: Sirgu ausõna pole midagi väärt! Rahvaleht, 26. veebruar 1936, nr 24, lk 3.</ref>. 4. jaanuaril 1936 lahkus Sirk Rootsist [[Göteborg]]i sadama kaudu, elas Inglismaal, Madalmaades ja alates 22. juunist 1937 [[Echternach]]is Luksemburgis. Sirgu Madalmaades elades taotlesid Eesti võimud tema väljaandmist ja ta arreteeriti seal, kuid vabastati hiljem<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II köide. 1997. Lk 184–185</ref>.
 
==Artur Sirgu valitsus==