Vikipeedia

Andmete pakkimine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Redigeerimisel tihendasin teksti ainestiku süstematiseerimise ja kordamiste kõrvaldamise teel. Arhiveerimine vajab eraldi artiklit.
Resümee puudub
1. rida:
'''Andmete pakkimine''' (ka '''andmete tihendamine''', '''andmetihendus''') on [[informaatika]]s digitaalandmeteandmete [[bit|bitimäära]]mahu vähendamine. AndmemahtuAndmete onpakkimine vaja vähendada selleks, et vähendada kulutusivähendab andmete edastamiseksedastamise ja salvestamisekssalvestamise kulusid. Andmeid Andmetetihendatakse tihendaminekindla toimubreeglistiku koosalusel [[kodeerimine|kodeerimisegadigitaalsignaal]]iks [[digitaalsignaalkodeerimine|kodeerimise]]iks teel, mispuhulmisläbi andmete esitusvormi muudetakse kindla reeglistiku abil selliselt, et infomahtmaht väheneb. <ref>{{cite journal|last=Mahdi|first=O.A.|coauthors=Mohammed, M.A.; Mohamed, A.J.|title=Implementing a Novel Approach an Convert Audio Compression to Text Coding via Hybrid Technique|journal=International Journal of Computer Science Issues|year=2012| month = November|volume=9|issue=6, No. 3|pages=53–59|url=http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf|accessdate=6. märts 2013}}</ref> Andmemahu vähendamist digiteerimisel nimetatakse ka säästkodeerimiseks.{{lisa viide}}
 
Et kodeeritud andmeid saaks kasutada, tuleb need lahti pakkida ehk dekodeerida, s.t esialgsele kujule tagasi teisendada. Andmete kodeerimine ja dekodeerimine nõuab spetsiaalset tark- ja riistvara, nt [[koodek]]ite näol.
6. rida:
 
==Kadudeta tihendamine==
Kadudeta andmetihenduse korral vähendatakse bitimääraandmemahtu statistilise liiasuse leidmise ja kõrvaldamise teel .<ref>{{cite journal|last=Pujar|first=J.H.|coauthors=Kadlaskar, L.M.|title=A New Lossless Method of Image Compression and Decompression Using Huffman Coding Techniques|journal=Journal of Theoretical and Applied Information Technology|year=2010| month = Mai|volume=15|issue=1|pages=18–23|url=http://www.jatit.org/volumes/research-papers/Vol15No1/3Vol15No1.pdf}}</ref> .Korduvalt Kadudetaesinevad tihendamiselandmelõigud saab mahtuesitatada kokkuühe hoidakoodiga. näiteksNäiteks selkui teel,pildil eton korduvaltjärjest esinevadmitu andmelõigudsama esitataksevärvi ühe[[piksel|pikslit]], koodigasiis Niisaab võibselle ükspildi piltosa endaskodeerida kandakui värvide"279 piirkondipunast kuspikslit" värv eiselle muutuasemel, nii et needkodeerida saabiga esitadapiksli ühevärv kokkuvõtliku koodigaeraldi. Tekstidokumendis võib luua korduvatest osadest ühe koopia ja lisada selle koopia lõppu iga asukoht, kus see osa dokumendis kordus.
 
Kadudeta andmetihendust tuleb kasutada siis, kui on oluline, et andmed säiliksid nii, nagu nad alguses olid, nt programmid ja tekst.
 
Kadudeta tihendamisel on bittide sääst siiski tagasihoidlik, nt audiosignaali korral kahekordne.
 
==Kadudega tihendamine==
PaljuTeatud tõhusaltandmete, saabnäiteks andmeidpiltide kokkuja pakkidaheli teatudpakkimisel signaaliosadevõib eemaldamisemõningane teel,andmekadu misolla aga paratamatult on seotud kvaliteedikaogaaktsepteeritav. Kadudega tihendamisel leitakse ebavajalik või vähemoluline informatsioon ja eemaldatakse see signaalist. NiiviisiParatamatult ei ole niiviisi kodeeritud andmetest ei ole enam võimalik taastada kadudeta versiooni.
Kadudega andmetihenduse algoritmide väljatöötamisel kasutatakse muuhulgas ära inimese kuulmis- ja nägemistaju iseärasusi. Näiteks on inimese silm rohkem tundlik väikestele heleduse muutustele kui värvi muutustele. Selle põhjal saab bitte kokku hoida väikeste värvimuutuste arvel.
 
Fotode kadudega pakkimist kasutatakse [[digikaamera]]tes, et säästa [[Mälu (arvuti)|mälu]] kasutust, kusjuures sellesäästmiseks. nimelSealjuures püütakse ohverdatakseohverdada võimalikult vähe pildi [[kvaliteet|kvaliteeti]]i. Samamoodi kasutavad [[DVD|DVD]]-d]] kadudega videopakkimise formaativormingut [[MPEG-2]].
 
===Audiotihendus===
Kodeerimiseks töödeldakse audiosignaali mitmel moel:
* vähendatakse helisignaali dünaamikaulatust, mis tähendab valjude helide vaigistamist ja vaiksete helide valjemaks tegemist, tulemusena vajab kodeerimine vähem bitte;
* lõigatakse ära kuuldamatud sagedused üle 20 kHz (seega ülemtoonid) ja jäetakse ära signaalikomponendid, mis jäävad kuuldelävest allapoole; <ref>{{cite web|last=Arcangel|first=Cory|title=On Compression|url=http://www.coryarcangel.com/downloads/Cory-Arcangel-OnC.pdf|accessdate=12. detsember 2013}}</ref>
* kõrgetel ja madalatel helisagedustel kasutatakse lühemat koodisõna, sest nendel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem;
* jäetakse kodeerimata signaaliosad, mis maskeerimisnähtuse tõttu mattuvad suure amplituudiga signaalikomponentide alla.
 
Salvestatavat andmemahtu saab kokku hoida ka sel teel, et pakkimistihedus seatakse sõltuvusse helimaterjali keerukusest, s.t kasutatakse muutuva tihedusega andmevoogu. Sel juhul on kodeerimisel helikvaliteet püsiv.
 
=== Videotihendus===
Videoandmeid on vaja tugevasti tihendada selleks, et nt digitaalset televisioonisignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda. Nimelt oleks tihendamata digitaalse telesignaali ülekandmiseks tarvis andmeedastuskiirust umbes 250 Mbit/s (tavatelevisiooni ühe [[kaader|kaadri]] (pildi) edastamiseks läheb vaja 576×720×3 = 1 244 160 baiti (piksli iga värvi R, G, B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25×1,244 = 31 MB ehk 31×8 = 249 Mbit/s).
 
Edastatava info mahtu vähendatakse kõigepealt videosignaali digiteerimisel. Nimelt kasutatakse nägemistaju omadust hinnata kuva teravust peamiselt heleduse järgi ja vähemal määral värvide järgi. <ref>{{cite book|last=Faxin Yu, Hao Luo, Zheming Lu|title=Three-Dimensional Model Analysis and Processing|year=2010|publisher=Springer|location=Berlin|isbn=9783642126512|page=47}}</ref> See võimaldab kasutada kaadrisisest tihendamist: näiteks kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikomponentide (U ja V) kvantimisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali (Y) puhul – kui heledusnäidud võetakse sagedusega 13,5 MHz, siis värvinäidud sagedusega 6,75 MHz; vastava süsteemi tähis on 4:2:2 (Y:U:V).
 
Digitaalsignaali tihendamisel hoitakse ülekantavat andmemahtu kokku peamiselt kaadritevahelise tihendamise teel, mille puhul kodeeritakse perioodiliselt [[võtmekaader|võtmekaadrid]], aga neile järgnevates kaadrites üksnes pildierinevused. Järjestikuseid kaadreid analüüsides jätab protsessor üle kandmata selle osa infost, mis jääb kaadris eelmisega võrreldes samaks.
Tulemusena on võimalik edastatava videovoo mahtu vähendada kuni 200-kordselt. <ref>{{cite book|last=Graphics & Media Lab Video Group|title=Lossless Video Codecs Comparison|year=2007|publisher=Moscow State University|url=http://compression.ru/video/codec_comparison/pdf/msu_lossless_codecs_comparison_2007_eng.pdf}}</ref> Nii osutub võimalikuks ühe [[UHF]]-raadiokanali kaudu edastada kuni 14 tavalahutusega või kolm kõrglahutusega teleprogrammi. Nagu kõikides kadudega tihendamise süsteemides, leitakse siingi kompromiss video kvaliteedi, edastustrakti maksumuse ja tehniliste võimaluste vahel.
41. rida:
 
==Tihenduslgoritmid==
Kadudeta andmete pakkimisel kasutatavadkasutatavaid [[Algoritm|algoritmealgoritm]]e:
* [[DEFLATE]]
* [[RLE]]
* [[gzip]]
*GZIP
* [[bzip2]]
*BZIP2
* [[LZW]]
* [[JPEG 2000 ]]
 
Kadudega andmepakkimisel kasutatavaid [[Algoritm|algoritmealgoritm]]e:
* [[MPEG-1]]
*MPEG1
* [[MPEG-2]]
*MPEG2
* [[MPEG-3]]
*MPEG3
* [[MPEG-4]]
*MPEG4
* [[JPEG]] (sisaldab ka kadudeta andmetihendamise võimalust)
* [[MP3]]
*DOLBY [[Dolby AC-3]]
 
== Viited ==
{{reflist|30em}}
 
[[Kategooria:Informaatika]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Andmete_pakkimine"