Erinevus lehekülje "Vaatlus" redaktsioonide vahel

Lisatud 713 baiti ,  5 aasta eest
Ka Baconi enda meetod eeldab andmete kogumisel suunatust teatud kindlat laadi vaatlusandmete otsimisele. Ka tabeli kasutamise juures Baconi meetodi puhul tehakse faktiliselt eeldus, et see, mille näiteid uuritakse, on [[loomulik liik]]. Teisest küljest, seda, mis tegelikult on loomulik liik, ei pruugi me ühe mõiste alla paigutada. Üldsegi ei saa [[sündmus]]te või [[asi|asjade]] sarnasust täheldada ilma mingi eelduseta, sest iga kaks asja on milleski sarnased ja milleski mitte. Samuti ei saa ilma mingi eelduseta täheldada eri laadi sündmuste koosesinemist. Ei ole võimalik tähele panna kõike: teooria suunab meie tähelepanu.
 
Vaatlus ilma [[teooria]]teta, eeldusteta, "[[iidol]]iteta" on võimatu. Samuti nagu vaatlus ilma [[teadvus]]e, küllaldase [[intelligentsus|intelligentsita]] on võimatu ja tähenduseta, sest pole konteksti, süsteemi, kuhu vaatluse tulemused paigutada. Vajalik on ka [[keel]]e, [[semiootika|semiootilise süsteemi]] olemasolu, et vaatlust kirjeldada. On tarvis ka teadvusega olendite kogukonda, kes siis vaatluse tulemusest teada saaksid ja seda mõistaksid. SeegaVaja on vaatluseks tarvis [[inimene|inimest]], [[inimühiskond]]a ja ajastu [[ajalugu|ajalooline]] taust, arengutase, tõekspidamised, eelarvamused mõjutavad seda, kuidas ühte ja sama fakti[[fakt]]i vaadeldakse, kuidas seda seletatakse. Kui kasutada [[Thomas Kuhn|Kuhni]] sõnu, siis võib öelda, et vaatleja saab vaadelda tegelikkust, [[reaalsus]]t üksnes kehtiva teadusliku [[paradigma]] piirides.
 
Näited. [[Isaac Newton]] ei oleks Baconi meetodil suutnud avastada seost [[looded|loodete]], [[planeet]]ide [[tiirlemine|tiirlemise]] ja õuna kukkumise vahel. [[Ignaz Semmelweis]] ei oleks Baconi meetodil leidnud seost [[lapsevoodipalavik]]u ja [[laip]]ade [[lahkamine|lahkamise]] vahel.
 
Seega vaatlus on ikka mõjutatud eelarvamustest. Kuid toetudes vaatlustele jääb ekslikele eelarvamustele, fiktsioonidele üha vähem ruumi, need asenduvad tõepärasemate eelarvamustega. Inimajaloos toimunud maailmavaatelist pööret, mis seab vaatluse ja fakti tähtsamale kohale, kui dogmaatilise eelarvamuse, mis peab vaatlust teisejärguliseks, vähemtähtsaks on raske alahinnata. Suurem usk vaatluse ja katse faktidesse võrreldes üksnes teooriate, filosoofiliste või religioossete hinnangutega ei saanud valdavaks üleöö. Teaduslik maailmapilt muutus valdavaks järk-järgult. Vähetähtis polnud sealjuures ka [[tehnika]] areng, mis võimaldas üha täpsemaid, usaldusväärsemaid vaatlusi ja katseid korraldada.
 
==Vaatluse näide==