Erinevus lehekülje "Vaatlus" redaktsioonide vahel

Lisatud 786 baiti ,  5 aasta eest
P (Tühistati kasutaja Nimelik (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi.)
Ka Baconi enda meetod eeldab andmete kogumisel suunatust teatud kindlat laadi vaatlusandmete otsimisele. Ka tabeli kasutamise juures Baconi meetodi puhul tehakse faktiliselt eeldus, et see, mille näiteid uuritakse, on [[loomulik liik]]. Teisest küljest, seda, mis tegelikult on loomulik liik, ei pruugi me ühe mõiste alla paigutada. Üldsegi ei saa [[sündmus]]te või [[asi|asjade]] sarnasust täheldada ilma mingi eelduseta, sest iga kaks asja on milleski sarnased ja milleski mitte. Samuti ei saa ilma mingi eelduseta täheldada eri laadi sündmuste koosesinemist. Ei ole võimalik tähele panna kõike: teooria suunab meie tähelepanu.
 
Vaatlus ilma [[teooria]]teta, eeldusteta, "[[iidol]]iteta" on võimatu. Samuti nagu vaatlus ilma [[teadvus]]e, küllaldase [[intelligentsus|intelligentsita]] on võimatu ja tähenduseta, sest pole konteksti, süsteemi, kuhu vaatluse tulemused paigutada. Vajalik on ka [[keel]]e, [[semiootika|semiootilise süsteemi]] olemasolu, et vaatlust kirjeldada. On tarvis ka teadvusega olendite kogukonda, kes siis vaatluse tulemusest teada saaksid ja seda mõistaksid. Seega on vaatluseks tarvis [[inimene|inimest]], [[inimühiskond]]a ja ajastu [[ajalugu|ajalooline]] taust, arengutase, tõekspidamised, eelarvamused mõjutavad seda, kuidas ühte ja sama fakti vaadeldakse, kuidas seda seletatakse. Kui kasutada [[Thomas Kuhn|Kuhni]] sõnu, siis võib öelda, et vaatleja saab vaadelda tegelikkust, [[reaalsus]]t üksnes kehtiva teadusliku [[paradigma]] piirides.
Vaatlus ilma [[teooria]]teta, eeldusteta, "[[iidol]]iteta" on võimatu.
 
Näited. [[Isaac Newton]] ei oleks Baconi meetodil suutnud avastada seost [[looded|loodete]], [[planeet]]ide [[tiirlemine|tiirlemise]] ja õuna kukkumise vahel. [[Ignaz Semmelweis]] ei oleks Baconi meetodil leidnud seost [[lapsevoodipalavik]]u ja [[laip]]ade [[lahkamine|lahkamise]] vahel.