PIN: erinevus redaktsioonide vahel

Tavaliselt kaasneb ainult isikule ja süsteemile teada oleva PIN-gaiga mittekonfidentsiaalne identifitseerimisnumber, -nimi või muu tunnus, või autentimisese (panganduses näiteks [[kiipkaart]], mobiilsides [[SIM-kaart]], lukusüsteemides esemeline võti). Kui inimene sisestab süsteemi identifitseerimistunnuse ja PIN-i, võrdleb süsteem seda vastava identifitseerimistunnuse juures talletatud koodiga ja annab ligipääsu, kui sisestatud ja talletatud kood on identsed.

PIN koosneb tavaliselt neljast või rohkemast numbrist. PIN-is ei sisaldu tähti ega muid kirjamärke peale kümnendsüsteemi[[kümnendsüsteem]]i numbrite. Mida lühem on kood, seda lihtsam on seda nii inimestel kui ka masinatel ära arvata.

Eesti isikutunnistusel on kaks PIN-i: PIN-1PIN1 pikkusega 4 kuni 12 numbrit ja PIN-2PIN2 pikkusega 5 kuni 12 numbrit.

Lukustunud PIN-i muutmiseks kasutatakse [[PUK]]-i (inglise keeles: ''PIN Unlockingunlocking Keykey'').