Erinevus lehekülje "Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu" redaktsioonide vahel

→‎Maanõukogu tegevus: Kuupäevad parandatud ja kontrollitud. Kuupäevad esitatud nagu nad tegelikult kehtinud kalendris aset leidsid.
(→‎Maanõukogu tegevus: Kuupäevad parandatud ja kontrollitud. Kuupäevad esitatud nagu nad tegelikult kehtinud kalendris aset leidsid.)
===Maanõukogu tegevus===
 
Maanõukogu tuli kokku [[141. juuli]]ljuulil [[1917]]. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini [[1919]], ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]].
 
Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 [[Konstantin Päts]].
Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.
 
[[723.-26. november]]oktoober 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
 
15. novemberil 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
Anonüümne kasutaja