Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ajakirjadelt jutumärgid maha
34. rida:
 
===Maanõukogu koosseis===
Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 1.vkj/(14.) juulil Toompea lossi Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[Maaliit|maaliitlast]], 11 [[radikaalsotsialist]]i, 9 vähemlast, 8 esseeri, 7 demokraati, 5 enamlast, 4 [[radikaaldemokraat]]i, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut.
 
===Maanõukogu tegevus===
46. rida:
[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
 
[[28. november|28. novembril]] (vkj 15. november)novemberil 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
 
==Kaksikvõim Eestis 1917. aastal==