Erinevus lehekülje "Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
*VII Gaudeamus toimus 7.–9. juulil 1978 Vilniuses, Eesti üldjuht oli Henn Tiivel ning osavõtjaid juba 6000.
*VIII Gaudeamus oli 10.–12. juulil 1981 Riias ja Ogres. Osalejaid tuli veelgi rohkem: 6500.
*IX Gaudeamus oli 7.–8. juulil 1984 [[Tallinn]]as, taidlejaid 6000. Kontserte anti Tartus, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Pärnu]]s. Üldjuht [[Mait Agu]].
*X Gaudeamus 1988. aastal Vilniuses langes Baltimaade ärkamisajale, seetõttu tuli ka osalus rekordarvuline: 7000 inimest. Rahvusliku vaimustuse ajel kasutati nõukogude ajal keelatud rahvusvärvides sümboolikat ja kanti rahvuslippe. Kui eestlased eksponeerisid julgelt oma rahvuslippe, siis leedulastele ja lätlastele oli see esimene avalik üritus, kus tuldi oma lippudega edukalt välja.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/gaudeamus-vilniuses-kas-laulva-revolutsiooni-unustatud-peatukk?id=69282797 "Gaudeamus Vilniuses – kas laulva revolutsiooni unustatud peatükk?"] Maaleht, 5. juuli 2014</ref>
*XI Gaudeamus toimus 27.–30. juulil 1991 Lätis Ogres, kontserte anti ka [[Liepāja]]s ning [[Cēsis]]es. Kokku tuli 4500 osalejat.
*XII Gaudeamus jõudis taas Tartusse, kus toimus 8.–9. juulil 1995 [[Tähtvere]] [[Tartu laululava|uuel laululaval]] ja peoplatsil. Peojuht oli [[Enn Madi]].<ref>[http://www.europeade.ee/arhiiv/tantsuajalugu.htm Eesti rahvatantsu ajaloo kronoloogia]</ref>