Välkmälu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
 
==Tööpõhimõte==
Välkmälu iga mäluelement meenutab tavalist isoleeritud paisuga väljatransistori[[väljatransistor]]i (MOSFET) selle vahega, et transistoril on ühe paisu asemel kaks. Kõige peal on juhtpais nagu teistelgi MOS väljatransistoritel, kuid allpool seda isoleerivat dielektrikkihti on ujuvpais. Ujupaisu all on teinegi dielektrikkiht mille all on omakorda lätte ja neeluga substraat. Kuna ujuvpais on isoleeriva dielektrikkihtidega eraldatud, siis elektronid võivad sinna kuni uue elektrivälja rakendamiseni kinni jääda. Elektronidega täidetud ujupais väljendab loogilist „0“ seisu. Kui ujupais on laetud, siis see neutraliseerib osaliselt juhtpaisu elektrivälja, nii et mäluelemendi lävepinge (V1) tõuseb. Seetõttu peab nüüd rakendama juhtpaisule kõrgemat pinget (V2), et muuta element juhtivaks.
 
Et lugeda transistoril salvestatud infot, peab transistori juhtpaisule rakendama V1 ja V2 vahelist pinget. Kui kanal juhib seda vahepealset pinget, siis on ujupais laenguta ja sellel on loogiline "1". Kui see oleks olnud laetud, siis juhtivust poleks, kuna rakendatav pinge on väiksem kui V2. Kui kanal ei juhi vahepealse suurusega pinget, siis see näitab, et ujupais on laetud ja seetõttu on ujupaisul talletatud loogiline „0“. Loogilise „0“ või „1“ olemasolu tuvastatakse selle läbi, kas vool läbib transistori, kui transistori juhtpaisule rakendatakse V1 ja V2 vahepealse suurusega pinge.