|
[[1944]] vallutasid Nõukogude väed Eesti territooriumi ning algas teine Nõukogude okupatsioon. Teise Nõukogude okupatsiooni lõpp on selgesti määratlemata. [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] võttis [[30. märts]]il [[1990]] vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Otsuses nenditi, et Nõukogude Liidu riigivõim Eestis oli ebaseaduslik selle kehtestamise momendist alates, 1940. aasta okupatsioon ei katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu ''de iure'' ning riigi territoorium on ikka veel okupeeritud. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1992]] võttis Eesti Riigikogu vastu deklaratsiooni, et Eestis on põhiseaduslik riigikord taastatud. Samal ajal polnud Eesti võõrvägede kohaloleku tõttu täielikult suveräänne veel isegi [[1994]]. aastal, mil [[Moskva]]s sõlmiti [[juulilepped]] vägede lõplikuks ja täielikuks väljaviimiseks. Tol ajal viibis Eestis veel umbes 7000 Vene sõjaväelast. [[31. august]]il [[1994]] lahkusid viimased [[Venemaa]] väed endise Eesti NSV territooriumilt, kuid mitte 1944. aastal Venemaaga liidetud maa-aladelt. Nõukogude okupatsiooni ajal Eestisse toodud koloniistid pole tänaseni Eestist lahkunud.
Andri Toomeoja nusis oblikate vahel ainu jalanõudega!!!!!!!!
== Eesti Vabariigi okupeerimine ==
Pärast Eesti territooriumi okupeerimist [[NSV Liidu relvajõud]]ude poolt [[16. juuni|16.]]–[[17. juuni]]l 1940 asendati [[Eesti|Eesti Vabariigi]] nimi nõukogude administratiiv- ja julgeolekuorganite kontrolli all läbiviidud ja kontrollitud esinduskogu – [[Eesti NSV Ülemnõukogu#Kronoloogia|Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|poolt]] [[21. juuli]]l 1940 nimetusega Eesti NSV.
Formaalne inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu toimus [[6. august]]il 1940 pärast Eesti NSV esindajate poolset sooviavaldust Moskvas [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]s. Tegemist oli n-ö nukuvabariigiga, millel oli oma nukuparlament ([[Eesti NSV Ülemnõukogu]]) ja Moskva korraldusi täitev nukuvalitsus ([[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]). Sisuliselt ei olnud Eesti NSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse [[diktatuur]]iga, mida juhtis [[NLKP]] ja selle kohalik allorganisatsioon [[Eestimaa Kommunistlik Partei]].
Nõukogude võimu liberaliseerimise ja rahva surve mõjul asendas Eesti NSV Ülemnõukogu nimes "Eesti NSV" [[8. mai]]l 1990 nimetusega "Eesti Vabariik". Eesti riikliku iseseisvuse taastamine kuulutati välja Eesti Kongressi ja EV Ülemnõukogu ühisavaldusega [[20. august]]il 1991.
[[23. august]]il [[1939]] sõlmiti [[Nõukogude Liit|N Liidu]] ja [[Saksamaa]] vahel mittekallaletungileping ehk [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mille salastatud lisaprotokoll jagas [[Ida-Euroopa]] kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale [[Ida-Preisimaa]] ja [[Memel]]i jäid seejuures [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitilisse mõjusfääri.
Septembris 1939 koondati Eesti piiri lähistele suured Nõukogude väeüksused ning Eestile esitati [[ultimaatum]], milles nõuti, et Eesti nõustuks oma territooriumile Nõukogude sõjaväebaaside rajamist. Kartes sõja puhkemist ning lootes Nõukogude Liidu pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda, võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu.
[[28. september|28. septembril]] [[1939]] sõlmiti [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväebaaside toomine [[Eesti]]sse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punaväelast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai Nõukogude Liit ultimaatumi ähvardusel võimaluse baasid rajada ka [[Läti]]sse ja [[Leedu]]sse. Kohalikel võimudel puudus reaalne kontroll riiki toodud Nõukogude väeüksuste tegevuse üle. Nõukogude Liit kasutas Eestisse rajatud baase muuhulgas peagi puhkenud [[Talvesõda|Talvesõja]] käigus [[Soome]] ründamiseks.
[[1940]]. aasta alguseks oli punaväelasi Eestis juba üle 40 000. Piiride lähistele koondati veelgi suuremaid üksusi. Nõukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. [[12. juuni]]l 1940 okupeeris Nõukogude laevastik [[Naissaar]]e. [[14. juuni]]l algas täielik õhu- ja mere[[blokaad]]. Samal päeval tulistati alla Soome reisilennuk "[[Kaleva (lennuk)|Kaleva]]" [[Tallinn]]–[[Helsingi]] liinil.
[[16. juuni]]l esitas Nõukogude Liit järjekordse ultimaatumi, ähvardades sõjaga. Ultimaatumis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste riiki lubamist. Valitsus võttis ultimaatumi vastu ning astus seejärel tagasi. [[17. juuni]]l läks kogu Eesti territoorium Nõukogude väeüksuste kontrolli alla ning kindral [[Johan Laidoner]] kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee väejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku üle 115 000 Nõukogude sõduri.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates 16.–17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. [[19. juuni]]l saatis Nõukogude juhtkond Eestisse eriesindaja [[Andrei Ždanov]]i, kelle ülesandeks oli riigipöörre korraldada. [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväelt]] võeti relvad, [[Kaitseliit]] saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. Nõukogude Liidu Tallinna saatkonnas algas Nõukogude võimudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine.
[[21. juuni]]l organiseeris Ždanov Tallinnas peamiselt Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille käigus dikteeriti president [[Konstantin Päts]]ile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai [[Johannes Vares]]. [[5. juuli]]l saadeti laiali [[Riigikogu]] ja kuulutati kehtivat õigust rikkudes välja erakorralised [[Riigivolikogu]] valimised. Riigikogu teise koja [[Riiginõukogu]] moodustamine jäeti ära. Nõukogude võimu organiseeritud [[Töötava Rahva Liit|Töötava Rahva Liidu]] poolt "võidetud" valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste pärast (muuhulgas valimistulemuste võltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine). Valimised toimusid [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l. Riigivolikogu kuulutas [[21. juuli]]l [[1940]] Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks<ref>[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]</ref> ja esitas [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve võtta Eesti NSV vastu Nõukogude Liitu.<ref>[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_astumisest_NSV_Liitu Deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu]</ref>. Kogu maa nii linnas kui maal kuulutati [[27. juuli]]l [[1940]] riigi omanduseks. Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud ettevõtete ja kinnisvarade nimekirjad on avaldatud Eesti NSV Teatajas (1940–1941)<ref>[http://www.eha.ee/kkk.htm]</ref>
== Eesti Vabariigi annekteerimine ==
| 