Mehhiko: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Eemaldatud muudatus 4359518, mille tegi 213.35.146.156 (arutelu)
33. rida:
| märkused =
}}
'''Mehhiko''' (ametlikult '''Mehhiko Ühendriigid''') on föderaalne konstitutsiooniline vabariik [[Kesk-Ameerika]]s. Mehhiko piirneb põhjas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], lõunas [[Guatemala]]ga ja kagus [[Belize]]'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 13. maailmas. Maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest ([[asteegid]], [[olmeegid]], [[tolteegid]], [[misteegid]], [[sapoteegid]], [[maiad]]). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast [[México]] liiduringkonnast.
 
==Asend ja mõõtmed==
Riigi mandriosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri lõunaosas]]. Mehhiko piirneb põhjas [[USA]]-ga ning lõunas ([[Yucatáni poolsaar]]el) [[Guatemala]] ja [[Belize]]'iga. Läänes piirneb riik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[California laht|California lahega]], idas [[Atlandi ookean]]ist välja sopistunud [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ja [[Kariibi meri|Kariibi merega]].
 
Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²{{lisa viide}} või 5073 km²{{lisa viide}}.
 
[[Rannajoon]]e pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on Mehhiko [[Ameerika]] riikide seas [[Kanada]] järel teisel kohal.
 
Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
 
Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas [[Revillagigedo saared]] ([[Socorro saar]], [[Clarióni saar]], [[San Benedicto saar]], [[Roca Partida saar]]) ja [[Maríase saared]] Vaikses ookeanis, [[Guadalupe saar]], [[Cedrose saar]], [[Ángel de la Guarda saar]], [[Coronado saared]], [[Rocas Alijos]], [[Tiburóni saar]], [[Carmeni saar]] [[California poolsaar]]e ja [[Sonora]] ranniku lähedal ning [[Ciudad del Carmen]], [[Cozumel]], [[Mujerese saar]] ja [[Alacranes]] Atlandi ookeani basseinis.
 
==Nimi==
Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks ''mexicano'' ('mehhiklane') ja ''mexicanismo'' ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'<ref>[http://buscon.rae.es/draeI/SrvltConsulta?TIPO_BUS=3&LEMA=mexicanismo Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik]</ref>), soovitatakse [[hispaania keel]]es kirjutada vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko], sest selline kirjapilt on levinud Mehhikos ja enamikus hispaaniakeelsetes Ladina-Ameerika maades.<ref name="buscon.rae.es">[http://buscon.rae.es/dpdI/SrvltConsulta?lema=m%E9xico Hispaania Kuningliku Akadeemia raskete sõnade sõnastik]</ref> Õige on ka uue kirjaviisi kasutamine (''Méjico'', ''mejicano''), mis oli Hispaanias veel hiljuti üldlevinud.<ref name="buscon.rae.es" /> Mehhiklased peavad uue kirjaviisi kasutamist neis sõnades solvavaks.{{lisa viide}}
 
==Loodus==
[[Pilt:México relieve.png|pisi|Mehhiko füüsiline kaart]]
=== Pinnamood ===
[[Pilt:Pico Orizaba1.jpg|pisi|[[Citlaltépetl]]i vulkaan (5610 m), riigi kõrgeim mägi]]
[[Pilt:Barranca del cobre 2.jpg|pisi|[[Barranca del Cobre]] [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]], osa [[Lääne-Sierra Madre]]st]]
[[Pilt:Popocatopetl sunrise.jpg|pisi|[[Popocatépetl]]i vulkaan]]
 
Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud [[Ida-Sierra Madre]] ja [[Lääne-Sierra Madre]], mis on [[Kaljumäestik]]u pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb [[Nayarit]]is, kus ta ühineb [[Cordillera Neovolcánica]]ga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga [[Lõuna-Sierra Madre]].
 
[[Cordillera Neovolcánica]] läbib riigi läänest itta ja ühineb [[Sierra Mixteca]]s 3395 m kõrgusel [[Ida-Sierra Madre]]ga. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud [[Orizaba]] ehk Citlaltépetl (5610 m), [[Popocatépetl]] (5462 m), [[Iztaccíhuatl]] (5286 m), [[Nevado de Toluca]] (4690 m), [[La Malinche]] (4461 m) ja [[Nevado de Colima]] (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim [[vulkaan]] [[Paricutín]].
 
Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on [[Sierra Madre de Oaxaca]], mis [[Tehuantepeci maakitsus]]el ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad [[Chiapase Keskplatoo]] ja [[Sierra Madre de Chiapas]], mille kõrgeim tipp on [[Tacaná]] vulkaan (4117 m).
 
[[Mehhiko kiltmaa]] ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud [[rannamadalik]]ud, kus leidub [[soo|soid]], [[laguun]]e ja [[liivavall]]e.
 
===Veestik===
Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune [[Chapala järv]], mis asub riigi suuruselt teise linna [[Guadalajara]] läheduses.
 
Pikim jõgi on [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]], mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA osariikide [[Texas]]e ja [[New Mexico]] ning Mehhiko vahel.
 
===Poolsaared===
Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal [[maasfäär]], mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – [[California poolsaar]] – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA [[California osariik|California osariigi]] lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele [[California laht|California lahe]]. Paljud [[mägi|mäed]] sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.
 
===Mehhiko kiltmaa===
Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – [[Mehhiko kiltmaa]], mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat [[mäestik]]ku: [[Lääne-Sierra-Madre]] ja [[Ida-Sierra-Madre]]. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed [[mäeahelik]]ud ja [[vulkaan]]id, on maapind jälle kõrgem. [[Veracruz]]i ja [[Puebla]] linnade vahel asub [[Orizaba mägi|Orizaba vulkaan]], mis on Mehhiko kõrgeim tipp.
 
===Kliima===
Mehhiko [[kliima]] ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid [[mäetipp]]e, tulikuumi [[kõrb]]etasandikke, aga ka lopsakaid [[vihmamets]]i. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nime ''tierra caliente'' (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nime ''tierra templada'' (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala ''tierra fria'' (külm maa). Pealinn [[México]] jääb ''tierra templada'' vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke [[kõrb]]e- ja [[poolkõrb]]ealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko [[troopika]]aladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.
 
==Haldusjaotus==
{|
|- valign="top"
|
<div style="float:left;text-align:left;padding-right:5px">
{| class="wikitable sortable"
|-
!Osariik
!Pealinn
! data-sort-type="number" width="20px" | Rahvaarv (2010)<ref>[http://www.censo2010.org.mx/ censo2010.org.mx] vaadatud 23.04.11 <small>(hispaania keeles)</small></ref>
! data-sort-type="number" width="20px" | Pindala (km<sup>2</sup>)<ref>[http://cuentame.inegi.gob.mx/monografias/default.aspx?tema=me "INEGI"] vaadatud 23.04.11 <small>(hispaania keeles)</small></ref>
|-
|{{riigi ikoon|Aguascalientese osariik}} [[Aguascalientese osariik|Aguascalientes]]
|[[Aguascalientes]]
|align="right"| 1 184 996
|align="right"| 5618
|-
|{{riigi ikoon|Baja California}} [[Baja California osariik|Baja California]]
|[[Mexicali]]
|align="right"| 3 155 070
|align="right"| 71 446
|-
|{{riigi ikoon|Baja California Sur}} [[Baja California Suri osariik|Baja California Sur]]
|[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]]
|align="right"|637 026
|align="right"|73 922
|-
|{{riigi ikoon|Campeche osariik}} [[Campeche osariik|Campeche]]
|[[Campeche]]
|align="right"| 822 441
|align="right"| 57 924
|-
|{{riigi ikoon|Chiapas}} [[Chiapase osariik|Chiapas]]
|[[Tuxtla Gutiérrez]]
|align="right"| 4 796 580
|align="right"| 73 289
|-
|{{riigi ikoon|Chihuahua osariik}} [[Chihuahua osariik|Chihuahua]]
|[[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]]
|align="right"| 3 406 465
|align="right"| 247 455
|-
|{{riigi ikoon|Coahuila}} [[Coahuila osariik|Coahuila]]
|[[Saltillo]]
|align="right"| 2 748 391
|align="right"| 151 563
|-
|{{riigi ikoon|Colima osariik}} [[Colima osariik|Colima]]
|[[Colima]]
|align="right"| 650 555
|align="right"| 5625
|-
|{{riigi ikoon|Durango osariik}} [[Durango osariik|Durango]]
|[[Durango (Mehhiko)|Durango]]
|align="right"| 1 632 934
|align="right"| 123 451
|-
|{{riigi ikoon|Guanajuato osariik}} [[Guanajuato osariik|Guanajuato]]
|[[Guanajuato]]
|align="right"| 5 486 372
|align="right"| 30 608
|-
|{{riigi ikoon|Guerrero}} [[Guerrero osariik|Guerrero]]
|[[Chilpancingo]]
|align="right"| 3 388 768
|align="right"| 63 621
|-
|{{riigi ikoon|Hidalgo osariik}} [[Hidalgo osariik|Hidalgo]]
|[[Pachuca]]
|align="right"| 2 665 018
|align="right"| 20 846
|-
|{{riigi ikoon|Jalisco}} [[Jalisco osariik|Jalisco]]
|[[Guadalajara]]
|align="right"| 7 350 682
|align="right"| 78 599
|-
|{{riigi ikoon|México osariik}} [[México osariik|México]]
|[[Toluca]]
|align="right"| 15 175 862
|align="right"| 22 357
|-
|{{riigi ikoon|Michoacán}} [[Michoacáni osariik|Michoacán]]
|[[Morelia]]
|align="right"| 4 351 037
|align="right"| 58 643
|-
|{{riigi ikoon|Morelos}} [[Morelose osariik|Morelos]]
|[[Guernavaca]]
|align="right"| 1 777 227
|align="right"| 4893
|-
|{{riigi ikoon|Nayarit}} [[Nayariti osariik|Nayarit]]
|[[Tepic]]
|align="right"| 1 084 979
|align="right"| 27 815
|-
|{{riigi ikoon|Nuevo León}} [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]]
|[[Monterrey]]
|align="right"| 4 653 458
|align="right"| 64 220
|-
|{{riigi ikoon|Oaxaca osariik}} [[Oaxaca osariik|Oaxaca]]
|[[Oaxaca de Juárez]]
|align="right"| 3 801 962
|align="right"| 93 793
|-
|{{riigi ikoon|Puebla osariik}} [[Puebla osariik|Puebla]]
|[[Puebla]]
|align="right"| 5 779 829
|align="right"| 34 290
|-
|{{riigi ikoon|Querétaro}} [[Querétaro osariik|Querétaro]]
|[[Santiago de Querétaro]]
|align="right"| 1 827 937
|align="right"| 11 684
|-
|{{riigi ikoon|Quintana Roo}} [[Quintana Roo osariik|Quintana Roo]]
|[[Chetumal]]
|align="right"| 1 325 578
|align="right"| 42 361
|-
|[[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí]]
|[[San Luis Potosí]]
|align="right"| 2 585 518
|align="right"| 60 983
|-
|{{riigi ikoon|Sinaloa}} [[Sinaloa osariik|Sinaloa]]
|[[Culiacán]]
|align="right"| 2 767 761
|align="right"| 57 377
|-
|{{riigi ikoon|Sonora}} [[Sonora osariik|Sonora]]
|[[Hermosillo]]
|align="right"| 2 662 480
|align="right"| 179 503
|-
|{{riigi ikoon|Zacatecase osariik}} [[Zacatecase osariik|Zacatecas]]
|[[Zacatecas]]
|align="right"| 1 490 668
|align="right"| 75 539
|-
|{{riigi ikoon|Tabasco}} [[Tabasco osariik|Tabasco]]
|[[Villahermosa]]
|align="right"| 2 238 603
|align="right"| 24 738
|-
|{{riigi ikoon|Tamaulipas}} [[Tamaulipase osariik|Tamaulipas]]
|[[Ciudad Victoria]]
|align="right"| 3 268 554
|align="right"| 80 175
|-
|{{riigi ikoon|Tlaxcala osariik}} [[Tlaxcala osariik|Tlaxcala]]
|[[Tlaxcala]]
|align="right"| 1 169 936
|align="right"| 3991
|-
|{{riigi ikoon|Veracruzi osariik}} [[Veracruzi osariik|Veracruz]]
|[[Xalapa]]
|align="right"| 7 643 194
|align="right"| 71 820
|-
|{{riigi ikoon|Yucatáni osariik}} [[Yucatáni osariik|Yucatán]]
|[[Mérida (Mehhiko)|Mérida]]
|align="right"| 1 955 577
|align="right"| 39 612
|-
|{{riigi ikoon|Liiduringkond (Mehhiko)}} [[Liiduringkond (Mehhiko)|Liiduringkond]]
|[[Cuauhtémoc]]
|align="right"| 8 720 916
|align="right"| 1485
|-
|}
|
</div>
<div style="float:right;text-align:left;padding-right:5px">
{{Image label begin|image=Division politica mexico.svg|width={{{width|460}}}|float={{{float|none}}}}}
{{Image label|x=0.747|y=0.348|scale={{{width|460}}}|text=[[Mehhiko laht]]}}
{{Image label|x=0.15|y=0.5|scale={{{width|460}}}|text=[[Vaikne ookean|Vaikne<br>ookean]]}}
{{Image label small|x=0.88|y=0.63|scale={{{width|460}}}|text=[[Kesk-Ameerika|Kesk-<br>Ameerika]]}}
{{Image label|x=0.4|y=0.068|scale={{{width|460}}}|text=[[Ameerika Ühendriigid]]}}
{{Image label small|x=0.72|y=0.438|scale={{{width|460}}}|text=[[Liiduringkond (Mehhiko)|Liiduringkond]]}}
{{Image label small|x=0.468|y=0.42|scale={{{width|460}}}|text=[[Aguascalientese osariik|AG]]}}
{{Image label small|x=0.048|y=0.10|scale={{{width|460}}}|text=[[Baja California osariik|Baja<br>California]]}}
{{Image label small|x=0.13|y=0.25|scale={{{width|460}}}|text=[[Baja California Suri osariik|Baja<br>California<br>Sur]]}}
{{Image label small|x=0.826|y=0.52|scale={{{width|460}}}|text=[[Campeche osariik|Campeche]]}}
{{Image label small|x=0.785|y=0.605|scale={{{width|460}}}|text=[[Chiapase osariik|Chiapas]]}}
{{Image label small|x=0.315|y=0.19|scale={{{width|460}}}|text=[[Chihuahua osariik|Chihuahua]]}}
{{Image label small|x=0.447|y=0.23|scale={{{width|460}}}|text=[[Coahuila osariik|Coahuila]]}}
{{Image label small|x=0.385|y=0.522|scale={{{width|460}}}|text=[[Colima osariik|Colima]]}}
{{Image label small|x=0.36|y=0.32|scale={{{width|460}}}|text=[[Durango osariik|Durango]]}}
{{Image label small|x=0.45|y=0.467|scale={{{width|460}}}|text=[[Guanajuato osariik|Guanajuato]]}}
{{Image label small|x=0.53|y=0.58|scale={{{width|460}}}|text=[[Guerrero osariik|Guerrero]]}}
{{Image label small|x=0.58|y=0.48|scale={{{width|460}}}|text=[[Hidalgo osariik|HD]]}}
{{Image label small|x=0.4|y=0.485|scale={{{width|460}}}|text=[[Jalisco osariik|Jalisco]]}}
{{Image label small|x=0.555|y=0.51|scale={{{width|460}}}|text=[[Mexico osariik|EM]]}}
{{Image label small|x=0.45|y=0.514|scale={{{width|460}}}|text=[[Michoacáni osariik|Michoacán]]}}
{{Image label small|x=0.578|y=0.535|scale={{{width|460}}}|text=[[Morelose osariik|MO]]}}
{{Image label small|x=0.35|y=0.436|scale={{{width|460}}}|text=[[Nayariti osariik|Nayarit]]}}
{{Image label small|x=0.54|y=0.298|scale={{{width|460}}}|text=[[Nuevo Leóni osariik|Nuevo<br>León]]}}
{{Image label small|x=0.65|y=0.6|scale={{{width|460}}}|text=[[Oaxaca osariik|Oaxaca]]}}
{{Image label small|x=0.62|y=0.54|scale={{{width|460}}}|text=[[Puebla osariik|PB]]}}
{{Image label small|x=0.555|y=0.45|scale={{{width|460}}}|text=[[Querétaro osariik|QU]]}}
{{Image label small|x=0.93|y=0.495|scale={{{width|460}}}|text=[[Quintana Roo osariik|Quintana<br>Roo]]}}
{{Image label small|x=0.542|y=0.418|scale={{{width|460}}}|text=[[San Luis Potosí osariik|SLP]]}}
{{Image label small|x=0.3|y=0.35|scale={{{width|460}}}|text=[[Sinaloa osariik|Sinaloa]]}}
{{Image label small|x=0.195|y=0.15|scale={{{width|460}}}|text=[[Sonora osariik|Sonora]]}}
{{Image label small|x=0.773|y=0.546|scale={{{width|460}}}|text=[[Tabasco osariik|Tabasco]]}}
{{Image label small|x=0.570|y=0.36|scale={{{width|460}}}|text=[[Tamaulipase osariik|Tamaulipas]]}}
{{Image label small|x=0.615|y=0.510|scale={{{width|460}}}|text=[[Tlaxcala osariik|TL]]}}
{{Image label small|x=0.666|y=0.528|scale={{{width|460}}}|text=[[Veracruzi osariik|Veracruz]]}}
{{Image label small|x=0.885|y=0.445|scale={{{width|460}}}|text=[[Yucatáni osariik|Yucatán]]}}
{{Image label small|x=0.428|y=0.37|scale={{{width|460}}}|text=[[Zacatecase osariik|Zacatecas]]}}
{{Image label end}}
</div>
<br style="clear:left" />
<br />
<div style="clear:both;" />
|}
 
==Rahvastik==
Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks [[olmeegid]], [[maiad]] ja [[asteegid]]. Viimased asusid Mehhiko alale elama [[13. sajand]]i paiku ning ehitasid oma pealinna [[Tenochtitlán]]i samale kohale, kus praegu asub [[México]] linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid [[16. sajand]]i alguses [[Hispaania|hispaanlased]]. Tänapäeval moodustavad [[indiaanlased]] riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on [[mestiitsid]] – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.
62. rida ⟶ 327. rida:
 
===Eksport===
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on<ref name="cia"/>
*tööstuses produtseeritud kaubad
*õli ja õliproduktid
*[[hõbe]]
*puuviljad
*köögiviljad
*[[kohv]]
*[[puuvill]]
 
Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 80,5%, [[Kanada]] 3,6%, [[Saksamaa]] 1,4% (2009).<ref name="cia"/>
 
===Import===
Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on<ref name="cia"/>
*metallitöötlusmasinad
*põllumajandusmasinad
*autode osad kokkupanekuks
*mootorsõidukite varuosad
*lennukid
*elektroonika
*lennukite varuosad
 
Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] 56,7%, [[Hiina]] 9,35%, [[Lõuna-Korea]] 5,21% (2009).<ref name="cia"/>
 
==Vaata ka==
* [[Mehhiko riigipeade loend]]
* [[Mehhiko iseseisvussõda]]