Erinevus lehekülje "Leek" redaktsioonide vahel

Lisatud 85 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
Kui [[tuletikk|tiku]] leeki hoida [[küünal|küünla]]tahi kohal, siis tiku leegi kuumuse mõjul [[küünlavaha]]s olevad [[kütus]]e [[molekul]]id [[aur]]ustuvad. Niimoodi saavad nad astuda [[keemiline reaktsioon|keemilisse reaktsioon]]i [[õhuhapnik]]uga. See reaktsioon on eksotermiline ja selle käigus eraldub nii palju soojust, et selle mõjul aurustub veelgi rohkem kütusemolekule. See reaktsioon stabiliseerub kiiresti ja pärast seda ei ole enam kõrvalist soojusallikat tiku näol vaja.
 
Leegi kõrge temperatuuri mõjul aurustunud kütusemolekulid lagunevad, tekitades motmesuguseidmitmesuguseid mittetäieliku põlemise jääke ja [[vabad radikaalid|vabu radikaale]]. Need jäägid reageerivad mitte ainult õhuhapnikuga, vaid ka omavahel. Tekib piisavalt vaba [[energia]]t, et reaktsioonide niisugustes vahesaadustes nagu CH ja C<sub>2</sub> viiakse mõned [[elektron]]id [[ergastatud olek]]usse. Ergastatud elektronid annavad üleliigse energia ära niimoodi, et kiirgavad [[footon]]eid, mistõttu tekib nähtav [[valgus]]. Kui leek sisaldab [[süsinik]]u või mingi muu materjali põlemata osakesi ehk [[tahm]]a ja leegi ehktemperatuur elik põlemistemperatuur tõuseb, siis suureneb ka leegist eralduva [[elektromagnetkiirgus]]e keskmine energia. Samal ajal vabaneb energiat ka infrapunakiirguse ehk soojuskiirgusena.
 
Peale [[hapnik]]u saab leegi tekitamiseks kasutada ka teistsuguseid oksüdeerijaid. [[Vesinik]]u põlemine [[kloor]]is tekitab samuti leegi ja põlemise tulemusena tekib gaasiline [[vesinikkloriidhape]] HCl. Veel üks võimalik [[segu]] on [[hüdrasiin]]i NH<sub>2</sub>NH<sub>2</sub> ja [[lämmastiktetroksiid]]i N<sub>2</sub>O<sub>4</sub> segu. See segu on [[hüpergooliline kütus]], mida sageli kasutatakse [[raketimootor]]ites. [[Fluoropolümeer]]e kasutatakse selleks, et nendes sisalduv [[fluor]] oleks oksüdeerijaks metallilistele kütustele.