Leek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Kui [[tuletikk|tiku]] leeki hoida [[küünal|küünla]]tahi kohal, siis tiku leegi kuumuse mõjul [[küünlavaha]]s olevad [[kütus]]e [[molekul]]id [[aur]]ustuvad. Niimoodi saavad nad astuda [[keemiline reaktsioon|keemilisse reaktsioon]]i [[õhuhapnik]]uga. See reaktsioon on eksotermiline ja selle käigus eraldub nii palju soojust, et selle mõjul aurustub veelgi rohkem kütusemolekule. See reaktsioon stabiliseerub kiiresti ja pärast seda ei ole enam kõrvalist soojusallikat tiku näol vaja.
Leegi kõrge temperatuuri mõjul aurustunud kütusemolekulid lagunevad, tekitades
Peale [[hapnik]]u saab leegi tekitamiseks kasutada ka teistsuguseid oksüdeerijaid. [[Vesinik]]u põlemine [[kloor]]is tekitab samuti leegi ja põlemise tulemusena tekib gaasiline [[vesinikkloriidhape]] HCl. Veel üks võimalik [[segu]] on [[hüdrasiin]]i NH<sub>2</sub>NH<sub>2</sub> ja [[lämmastiktetroksiid]]i N<sub>2</sub>O<sub>4</sub> segu. See segu on [[hüpergooliline kütus]], mida sageli kasutatakse [[raketimootor]]ites. [[Fluoropolümeer]]e kasutatakse selleks, et nendes sisalduv [[fluor]] oleks oksüdeerijaks metallilistele kütustele.
|