Orgaaniline keemia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
[[Sinihape]] kuulub anorgaanilise ja orgaanilise keemia vahelisele piirialale. Kuigi see kuuluks traditsiooniliselt anorgaanilise keemia alla, käsitatakse seda [[sipelghape|sipelghappe]] [[nitriilid|nitriilina]] (orgaaniline ainerühm). Tsüaniide käsitletakse anorgaanilises keemias, kus nende hulka arvatakse ainult sinihappe [[soolad]], samanimelised [[estrid]] aga kuuluvad nitriilidena orgaanilise keemia alla. Ka [[tsüaanhapnikhapped]], [[tiotsüaanhapped]] ja nende estrid on piirjuhtumid. Ka [[metallorgaaniline keemia]] ([[metallorganüülid]]) ei kuulu ühemõtteliselt orgaanilise ega anorgaanilise keemia alla.
Ka mõned täiesti ebalooduslikuna tunduvad ained, näiteks [[plastid]] ja [[nafta]], kuuluvad orgaaniliste ainete hulka, sest need koosnevad süsinikeühenditest nagu organismide koostisained. Nafta, [[maagaas]] ja [[süsi]], mis on paljude sünteetiliste saaduste lähteained, on lõppude lõpuks orgaanilise päritoluga. Kuigi need miljonite aastate jooksul tekkinud maavarad on algselt elusorganismidest tekkinud ei tähenda see, et need ained ning neist saadud ja sünteesitud orgaanilised ühendid oleksid osa kaasaegses maailmas, biosfääris toimuvast elusaine ringkäigust, elusloodusest.
Kõik [[elusolend]]id sisaldavad orgaanilisi aineid, nende seas [[aminohapped|aminohappeid]], [[valgud|valke]], [[süsivesikud|süsivesikuid]] ja [[nukleiinhapped|nukleiinhappeid]]. Orgaanilise keemia haru, mis tegeleb nende ainetega ja [[ainevahetus]]protsessidega, nimetatakse [[biokeemia]]ks (või ka [[molekulaarbioloogia]]ks).
|