Erinevus lehekülje "Vappepitaaf" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.
 
Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli [[17. sajand]]. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikussekirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal<ref>Mäeväli, Sulev ja Ene Tromp. 2013. ''Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral''. Teine trükk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk. 8. (ISBN 978-9985-68-285-2)</ref>.
 
Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad [[Tallinna Toomkirik]]us.