Redaktsioon: 28. detsember 2014, kell 10:56 redigeeri 90.191.156.81 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. jaanuar 2016, kell 22:46 redigeeri eemalda 82.131.127.179 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Severus Snape''' on üks peamiseid tegelasi [[J. K. Rowling]]u romaanisarjas "[[Harry Potter (romaanisari)\|Harry Potter]]". Prof Severus Snape ([[9.jaanuar]] [[1960]] - [[2. mai]] [[1998]]) oli nõiajookide õpetaja (1981–1996), mustade jõudude vastase kaitse õpetaja (1996-1997) ja [[Sigatüügas\|Sigatüüka]] kooli direktor (1997-1998). Snape´il oli oluline roll Lord [[Voldemort]]i vastases sõjas. Snape oli segavereline võlur, kes sündis nõid Eileen Prince ja Tobias Snape´i perekonnas. Tema kodu asus Spinner´s Endis, mis oli lähedal Evansi perekonnale. Ta kohtus Lily ja Petunia Evansiga, kui ta oli üheksane, armus Lilysse, muutudes tema lähedaseks sõbraks. Aastal [[1971]] alustas ta õppimist Sigatüükas, kus ta sõõlati [[Slytherin]]i majja. Ta sai endale vaenlased James Potteri ja Sirius Blacki. Snape´il oli kirg mustade jõudude vastu juba noores eas. Pärast koolist lahkumist asus ta tööle surmasööjana. Natuke varem, kui lord Voldemort tappis Lily Evansi , ühines Snape Fööniksi orduga ja oli topeltagent teise võlurite sõja ajal. Vaatamata teiste arvamusele, usaldas [[Albus Dumbledore]] Snape´i põhjustel, mida nad hoidsid saladuses. Alles pärast Snape´i surma selgus, et see oli sügav armastus [[Lily ~~Evansi~~Evans]]i vastu. Suhe Dumbledore´i ja Snape´i vahel oli nii lojaalne, et Dumbledore leppis Snape´iga kokku, et Snape tapab ta Dumbledore´i taotluse korral. Snape lubas kaitsta Sigatüüka õpilasi Surmasööjate eest, kes püüdsid võtta kontrolli [[Võlukunsti ~~ministeeriumis~~ministeerium]]is. Lord Voldemort tappis ta selle pärast, kuna arvas, et talle oli lojaalne Dumbledore´i võlukepp (surma vägine). Pärast ~~tema~~Snape´i surma, võis Harry Potter tagada, et tema portree jäi Sigatüükasse, (Severus oli isegi tema noorima poja nimi). ==Ametid== Snape on Sigatüüka(''Hogwarts'') koolis õpetaja. Esimeses kuni viiendas raamatus peab ta nõiajookide (''Potions'') õpetaja ametikohta ning on Slytherini majavanem. Kuuendas osas saab ta omale kauaihaldatud mustade jõudude vastase kaitse (''Defence Against The Dark Arts'') õpetaja koha. Seitsmendas osas saab ta Sigatüüka direktoriks. ==Tegelaskuju== Snape on kogu sarja ~~vaieldamatult~~ kõige mitmekülgsem tegelaskuju. Snape'i on korduvalt kahtlustatud kõikvõimalikes halbades tegudes, kuid lõpuks on alati leitud, et ta on proovinud Harryt ja ta sõpru aidata. Snape on segavereline. Õpetajana on Snape tohutult nõudlik ja õpilaste suhtes väga karm. Iseloomult on ta küllalt jõuline, kuid siiski tasakaalukas, sarnanedes klassikalise "paha tegelasega". Snape'i truudus jäi kuni sarja viimase raamatuni saladuseks. "Harry Potter ja Surma vägised" avaldab aga, et Snape on kogu aeg olnud "läbi ja lõhki Dumbledore'i mees" ning selle põhjuseks on tema armastus Harry ema Lily Evansi vastu. Snape tõotas kaitsta väikest Harryt, kuigi vihkas teda, sest ta sarnanes väga oma isa [[James ~~Potteriga~~Potter]]iga, kes ta elu kooliajal põrguks tegi. Snape'il on ka kogu sarja jooksul, tõenäoliselt tänu oma suurepärasele legilimentia (teiste mõtetesse vaatamise) oskusele, imepärane taju ära tunda halbade kavatsustega karaktereid. Tema head inimestetundmist varjutavad küll siin ja seal isiklikud üleelamised ja allasurutud viha, kuid näiteks esmakohtumisest peale näitas ta välja usaldamatust vale-[[Alastor Moody]] ja petisest [[Gilderoy Lockhart]]i vastu. ==Elulugu== Severus Snape sündis 9. jaanuaril ~~1959 või~~ 1960 [[Tobias Snape]]'i ja [[Eileen Prince]]'i perre. Praeguseks teadaolevatel andmetel oli tema lapsepõlv õnnetu. Peres valitsesid pidevad tülid ja kismad. Üheteistkümneaastasena astus ta [[Sigatüügas\|Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli]] ning õppis seal samas aastakäigus [[James Potter]]i, [[Lily Evans]]i, [[Sirius Black]]i, [[Remus Lupin]]i ja [[Peter Pettigrew]]'ga, kuid erinevalt neist oli tema kodumajaks [[Gryffindor]]i asemel [[Slytherin]]. Juba noorena näitas ta välja suurt huvi mustade jõudude (''the Dark Arts'') vastu. Ta olevat juba kooli astudes teadnud rohkem nõidusi, needusi ja võlujooke kui enamik kooli lõpetajaid ning ta leiutas veel loitse ja needuseid koolis olles. Ta mõtles endale ka hüüdnime Segavereline Prints. Koolis oli ta heidikute seas. Eriti jäi ta "lihtsalt olemasolemise" pärast ette [[James Potter]]ile ja [[Sirius Black]]ile. Tema eest astus kooli ajal välja Harry tulevane ema ja parim sõber [[Lily Evans]]. Tema sõpradeks olid [[Sirius Black]]i väitel [[Evan Rosier]], [[Avery]], [[Wilkes]], [[Rodolphus Lestrange]] ja [[Bellatrix Lestrange]], ehk siis "kamp, kellest said [[Surmasööjad\|surmasööjad]]". 31. rida ⟶ 32. rida: Neljanda osa lõpus, kui [[Lord Voldemort]] naaseb, hakkab Snape taas topeltagendiks [[Fööniksi Ordu]]le. Viiendas osas jätkab ta oma tööd sellel alal. Lisaks hakkab Dumbledore'i palvel Harryle [[oklumentia]] tunde andma, kuid Harry petab tema usaldust, vaadates salaja tema peidetud mõtteid [[mõttesõel]]ast. Snape satub Harryle peale, raevub ja viskab ta oma kabinetist välja ning lõpetab talle haruldase [[oklumentia]] oskuse õpetamise. Sellest ajast peale tema ja Harry suhted ainult halvenevad. Kuuendas osas pannakse tema lojaalsus tõsise kahtluse alla, sest ta tapab [[Albus ~~Dumbledore\|~~Dumbledore]]'i. Seitsmendas osas selgub, et Snape pidi Dumbledore'i [[Murdmatu Tõotus]]e tõttu tapma. Dumbledore oli end Voldemorti [[varikätk]]iga vigastanud ja seetõttu oli tegu Dumbledore'i ja tema poolt ette planeeritud. Severus Snape'i tappis Voldemorti madu [[Nagini]] 1998. aasta suvel. ==Severus Snape'i leiutatud loitsud==

Severus Snape: erinevus redaktsioonide vahel