Saka mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
34. rida:
Mõis oli keskajal välja ehitatud [[vasall]]-[[linnus]]e ehk kindlustatud mõisahoonena.
28. septembril [[1748]] müüdi mõis Katharina Margaretha von [[Wrangell]]
Pärast Wrangelle kuulus mõis paar aastat [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]idele ning seejärel [[Löwis of Menar]]'idele. Löwis of Menar'id valdasid mõisa esimesed viisteist aastat [[pandimõis]]ana ja alates [[10. märts]]ist [[1827]] pärusvaldusena. Esimeseks omanikuks ning ühtlasi Löwis of Menaride Eestimaa liinide rajajaks sai Peter Fromhold von Löwis of Menar, kes võeti samast aastast ka [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]. Pärast [[Peter Fromhold von Löwis of Menar]]i surma Sakal kaks aastat pärast mõisa omandamist oli mõis kümmekond aastat pärijate ühisvalduses kuni see liikus [[Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar]]i (1813–1888) kätte. Saka [[pandimõis]] kinnistati tema nimele 30. aprillil 1839, pärusomanik sai temast 5. märtsil 1843.
Pikaajaline Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud ja aastail 1862–1864 püstitatud Saka mõisahoone ehitaja. Pärast Oscar Gustav Woldemari kuulus Saka mõis koos [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Rääsa mõis
Riigistamisest jäi puutumata ainult mõisasõda, mida pidas viimase Löwis of Menaride esindajana [[Hermann Löwis of Menar]], kelle kätte jäi peahoone kuni 1939. aasta [[umsiedlung|ümberasumiseni]].
57. rida:
*[http://www.saka.ee/index.php?page=143 Saka mõisa lugu]
*[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=17009&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=122&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=&kinnistud_nr=122 Eesti Ajalooarhiivis, Kinnistute register, Saka mõis (Lüganuse khk)]
{{Lüganuse kihelkond}}
[[Kategooria:Lüganuse vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
| |||