Redaktsioon: 18. aprill 2015, kell 08:06 redigeeri 217.71.44.108 (arutelu) →‎Välislingid Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. jaanuar 2016, kell 13:26 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Eduard Ahrens''' ([[3. aprill]] [[1803]] [[Tallinn]] – [[19. veebruar]] [[1863]] [[Kuusalu]]) oli [[baltisaksa]] päritolu kirikutegelane ning [[eesti keel]]e uurija ja keelekorraldaja. Ahrens õppis aastail [[1811]]–[[1819]] [[Tallinna ~~toomkool~~Toomkool]]is ja [[1820]]–[[1823]] [~~[Tartu Ülikool]]i~~[[Tartu Ülikooli usuteaduskond\|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]]. Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25aastased), seetõttu läks ta [[1824]]. aastal kodu-kooliõpetajaks Pikavere mõisa, kus tegutses umbes 8 aastat. [[1831]]. aastal õiendas Ahrens Eestimaa konsistooriumi ees eksami ''[[pro ministerio]]''. [[1832]]. aastal läks ta Saksamaale edasi õppima ja külastas ka Prantsusmaad. Eestisse naastes asus uuesti koduõpetajaks [[Vana-Vigala]]sse (krahv Sieversi perekonda). Ahrens pidas Vigala kirikus jutlusi eesti keeles. Ahrens kutsuti aastal [[1837]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetajaks. Proovijutluse pidas ta [[8. august]]il [[1837]] ja pastoriks ordineeriti [[12. september\|12. septembril]] [[1837]]. Ida-Harju praostiks sai ta [[1860]]. aasta [[märts]]is <ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007</ref><ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929</ref>. 16. rida: Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist. == Eduard Ahrens ja Elias Lönnröt == 1844. aastal saabus Eduard Ahrensile Kuusallu külla tuntud soome keelemees [[Elias Lönnrot]], kes on Kalevala autor. Seda külaskäiku tähistab Kuusalu pastoraadi välisukse juurde pandud seinatahvel. Säilinud on rahvapärimus, kuidas „suur Soome härra ja Kuusalu pastor" kuulavad külaneidude laulu Muuksi külatanumal.<ref>http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Ahrensi_elu</ref> == Ausammas Eduard Ahrensi elutöö jäädvustamiseks == Kuusalus asuv [[Laurentsiuse Selts]] on otsustanud rajada Eduard Ahrensile mälestusmärk. 2011. aastal toimunud mälestusmärgi ideekavandite võistluse võitis Aivar Simsoni ja Paul Männi kahe meetri kõrgune imposantne pronksskulptuur. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks.<ref>http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/kuesib-aili-kuenstler-6/</ref> Kogutud raha eest avati 10. augustil 2013 Eduard Ahrensi monumendi graniitsokel. 8. aprilliks 2015 oli ausamba jaoks kogunenud 5345 eurot rahva annetusi. Raha kogumine jätkub, et Eduard Ahrensi hiljemalt 215. aasta sünniaastapäevaks avada talle mälestussammas.<ref>http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/</ref> == Kirjandus == * [[Silva Tomingas]], "Eduard Ahrens ja uus kirjaviis" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr. 12, lk. 734–740 * "Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200" (koguteos). Koostanud ja toimetanud [[Kristiina Ross ]]. [[Eesti Keele Instituut]] ja [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[Tallinn]] [[2003]], 525 lk. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=12 Eduard Ahrens (1803–1863)] EEVA * {{ISIK\|35}} * [http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Ahrensi_elu Eduard Ahrensi elu piltides] Laurentsiuse Selts {{JÄRJESTA:Ahrens, Eduard}} [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:~~Tartu~~Eesti ~~Ülikooli vilistlased~~keeleteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]] [[Kategooria:~~Keeleteadlased~~Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1803]] [[Kategooria:Surnud 1863]]

Eduard Ahrens: erinevus redaktsioonide vahel