Erinevus lehekülje "Allegooria" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Allegooriat võidakse rakendada puhtkunstilistel, kuid ka poliitilistel, õpetuslikel (moraliseerivatel) jms eesmärkidel. Keskajal olid allegooriad tähtsal kohal kristlikus kunstis, kuna võimaldasid demonstreerida võrdkujusid ja jutustada lugusid ka ühiskonnas, kus valdav osa inimestest ei osanud lugeda ega kirjutada.
 
Kirjandus- ja kunstiteoseid võidakse mõista allegooriana ka juhul, kui autor seda nii ei kavatsenud. Näiteks on [[J. R. R. Tolkien]]i fantaasiatriloogiat "[[Sõrmuste isand]]" peetud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] allegooriaks, samuti on levinud [[Herman Melville]]'i romaani "[[Moby Dick]]" allegoorilised tõlgendused. Vahel on allegoorilisus küsitav või teadmata - nii on allegooriaidallegooriat ja sümbolismi kasutatadkasutatud eri ajastutel [[tsensuur]]ist möödahiilimiseks, mistõttu repressiivses ühiskonnas omakorda kahtlustatakse poliitilistes allegooriatesallegooria kasutamises isegi neid autoreid, kes seda eiteha pole kavatsenud.
 
==Kirjanduses==
 
==Kunstis==
Kunstis väljenduvad allegooriad tihti abstraktsete mõistete kujutamises inimeste või loomadena; pildiline kujutus võimaldab näidata mõistete vahelisimõistetevahelisi seoseid, neid kõrvutada või vastandada. Allegooriatel on tugev traditsioon maalikunstis ja sellele lähedastes kunstiliikides, kuid neid on kasutatud ka näiteks filmides. Tihti kasutatakse allegooriaid [[karikatuur]]is.
 
===Vaata ka===
* [[Metafoor]]
* [[Sümbol]]
107 501

muudatust