Johann Voldemar Jannsen: erinevus redaktsioonide vahel

[[Otto Wilhelm Masing|Otto Wilhelm Masingu]] Maarahva Nädalalehest eeskuju võttes otsustas Jannsen taotleda ajalehe väljaandmisluba. Keiser [[Aleksander II]] troonile tulles vajalik luba saadi<ref name=":0" /> ja [[1857]]. aasta suvel asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe [[Pärnu Postimees]] (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus [[Pärnu]]s aastatel [[1857]]–[[1886]]. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa [[Friedrich Wilhelm Borm]]. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel [[1857]] – [[1863]]. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "[[Maarahvas|maarahva]]" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.

 

[[1863]]. aastal asus Jannsen elama [[Tartu]]sse, kus hakkas välja andma uut ajalehte [[Eesti Postimees]], mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks [[Carl Robert Jakobson|Carl Robert Jakobsonile]] ja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]] võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi [[Soome]]st ja [[Ungari]]st. Aja jooksul jäid Jannseni seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Jakobsonile, aga Hurdale.