Maahoki: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P enamvähem > enam-vähem |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''
6. rida:
[[Vana-Egiptus|Muinas-Egiptus]]es mängiti maahokiga sarnast mängu, kuid tänapäevase väljanägemise sai maahoki [[1800. aastad|1800. aastatel]] [[Inglismaa]]l. Esimesed maahokireeglid kehtestati [[1852]]. aastal. Hokiassotsatsioon ''Hockey Association'' loodi Inglismaal [[1886]] ja see laienes hiljem rahvusvaheliseks liiduks FIHG, mis praeguseks kannab nime Rahvusvaheline Hokiföderatsioon (FIH; ''Fédération Internationale de Hockey'').
<br>[[1852]] Esimesed maahokireeglid tehti Inglismaal [[Harrow]]
<br>[[1861]] Londonis loodi esimene klubi ''Blackheath Football and Hockey Club''.
<br>[[1886]] Inglismaal loodi rahvuslik liit ''Hockey Association''.
<br>[[1887]] Inglismaal loodi esimene naiste maahokiklubi ''The Mosely Ladies
<br>[[1895]] Toimus esimene [[maavõistlus]] [[Wales]]i ja [[Iirimaa]] vahel.
<br>[[1900]] Inglismaa, [[Iirimaa]] ja Walesi esindajad kinnitasid esimesed rahvusvahelised maahokireeglid.
<br>[[1908]] [[Suurbritannia]] võitis [[1908. aasta suveolümpiamängud|olümpia]]kuldmedali maahokis, mis oli esimest korda olümpiamängude kavas.
<br>[[1924]] Loodi rahvusvaheline maahokiliit FIHG (''Fédération Internationale de Hockey sur Gazon'').
<br>[[1927]] Loodi naiste rahvusvaheline maahokiliit IFWHA (''International
<br>[[1956]] [[India]] võitis [[1956. aasta suveolümpiamängud|Melbourne'i olümpiamängud]]el
<br>[[1970]] Esimeseks Euroopa meistriks maahokis tuli [[Lääne-Saksamaa|Saksa Liitvabariik]].
<br>[[1971]] Toimusid esimesed maailmameistrivõistlused. Võitis [[Pakistan]].
25. rida:
== Väljak ja mänguvahendid ==
Maahokit mängitakse välisväljakul. Välisväljak on kaetud kas muru- või liivakattega. Väljak on 91 m pikk ja 50–55 m lai. Väljakule on märgitud keskjoon ja neljandikjooned. Väljaku kummaski
<br>Mängupall on üldiselt valge ja kõva, selle ümbermööt on 22,4–23,5 cm ja kaal 156–163 grammi. Mängukepi pikkus pole reglementeeritud, kuid tavaliselt
Sisehoki on omaette ala. Siseväljak on 40 m pikk ja 20 m lai. Värav on sama mööduga, mis käsipallis, 3 m lai ja 2 m kõrge. Väljakul on korraga 5 + 1 mängijat. Suurim erinevus välis hokist on see, et palli ei saa tõsta põrandalt, välja arvatud situatsioon, mis tekib palli väravasse suunamisega
== Mängu kulg ==
Mängu aeg on 4×15 minutit. Väljakul on korraga 11 mängijat, kellest üks on väravavaht. Võistkonda võib kuuluda 8–16 mängijat ja mängu alustamiseks on tarvis vähemalt 8 mängijat. Vahetused on lubatud ja vahetuste arvu ei ole piiratud.
<br>Väljakumängijad saavad mängida ainult kepiga. Palli ei tohi puudutada jalaga ega mingi muu kehaosaga. Värav loetakse lööduks siis, kui see lüüakse väravakaare seest.
<br>Väravavaht võib väravakaare sees palli puutuda ükskõik millise kehaosaga
<br>Ohtlik mängimine on keelatud. Näiteks ei tohi palli lüüa põlvedest kõrgemalt, keppi võib kasutada ainult palliga mängimiseks. See tähendab, et löögid kepiga vastase kepi pihta või kehapiirkonda on keelatud. Löögiolukorras ei tohi kepp tõusta õlast kõrgemale.
| |||